PÕRGU

erootilis-neurootiline põimik kuues pildis

Algus ja lõpp: Johannes Vares-Barbarus

 

 

STSENAARIUM

9.11.2008

 

 

MUUSIKA 1: Avamäng

 

I PILT

 

Olavi Ruitlane

 

Algus:

Ärge suitsetage viirukit ja mürri

buduaari sinitaeva soodsusse,

ärge looge liigseid mugavusi

kodanluse lõdvale lihale!

 

 

###################

Kui sa kused verd on sinuga hästi

kui küüned rusikas lõikuvad lihasse

ja mokal ei parane haavad

sellest mis öeldud on välja

on hästi

 

Las pealegi nöör kisub vaadates sõlme

Kui kused verd on sinuga hästi

õhtusel seebil on tõusiku maitse

kes hommikul pilku ei pööranud üles

 

kus tehaste korstende tahm

viljastas taeva

 

Musta lund langes laipade üle

 

#####################

Kui sa kused verd on sinuga hästi

ori teab orja hinda

ketiga martäänahju küljes

malmi pritsmete kumas

Valatut vasar on valmis

 

verine kusi on venna tee

 

Kui sa kused verd on sinuga hästi

kui küüned rusikas lõikuvad lihasse

Nähes korstendest tõusvas suitsus

sinu arvelt rikastunud sütt

on hästi

 

Musta lund sajab laipade üle

 

aeg murrab viirukikõrre

kraadiklaasina kaenlas

 

 

Valatut vasar on valmis

 

fossiilide tuhaga pesed

silmad ja käed

roti genoom ei vahuta

kahekümne ühest kromosoomist

seebil on pintsaku maitse

 

Musta lund sajab laipade üle

 

#####################

Öö läbi taob trükipress

meelekohtade mustal paberil

musta värviga lootust:

Kui kused verd on sinuga hästi

Vastu hommikut kirvega

koputad lõdvale lihale

lapse suust võtad surnud rinna

 

katad

 

auklik ja räbaldund vaip

 

##################################

 

 

Lõpp:

Astub koidik kikivarvul,

      kiirte lugematul arvul,

      hurtsikusse aknapilust

      piilub – voodis lapse laip.

      Ei siin rääkida saa ilust:

      peale visat räbal-vaip.

 

MUUSIKA 2: I vahemäng

 

 

II PILT

 

Jaan Pehk

 

Algus:

Olin täitsa väsimatu leidur – Kolumbus,

      Hinges uute võimaluste helendav hõllandus,

Ajus mõte tärkav Ameerikana tundus,

      Kärises saladusekirm – iga hõllandus…

      Uudishimus seegi sai alla neelat,

      Kuhu muide sissekäik lapsele keelat.

 

 

Keskpaik:

lapsel tekkis mõte

rahunen

saavutusi neli või viis - ei mäleta

mitu päeva magasin kapteniga

 

teises toas mesinik

nägi und haledast ikarosest

plekid linal ja päikesel

vahe teritatud puss

seeme seedeorganeis

 

aga see poiss oli tugev sepp

murtud iibega atlas

 

 

Lõpp:

Astub koidik kikivarvul,

      kiirte lugematul arvul,

      hurtsikusse aknapilust

      piilub – voodis lapse laip.

      Ei siin rääkida saa ilust:

      peale visat räbal-vaip.

 

MUUSIKA 3: II vahemäng

 

 

 

III PILT

 

Jan Kaus

 

Algus:

Mind mitmel korral reetnud

mu vaevademaa muld.

Vaim pimeduses veetnud

Öid, kartes näita tuld.

 

Keskpaik:

 

Võib-olla on saabunud nüüd aeg

      hankida kontsessioone tormide tarmule

      ja lunastada lõivuline litsents

      päikeseenergia sinimustvalgustamisele?!

Vaatke! Miski kutsuvalt hulbib,

      eestluse lainetusse saatusest visat:

-      kodumaa päästerõngas…

Püüdke see kinni!

Vaatke, mis leiule kirjutet,

      Võitlejate veiniga märgit:

      “Julgus, hunt ja rasvasus.”

See on Eesti reformimise

      merre visat pudel

      valitute joovastava joogiga…

 

Kui aktsiate rõkkest

      linn kajab vastu,

isamaise koerana valvel

      fondihaldur seisab…

Jah! See majanduskasv,

-     sõna, millel raske leida riimi,

millega ei sobi vaikelu, ei luule,

-     lopsakas, üha kasvav kasv

mille viljadest kauneimaid laene

            eestlaste soole:

            kellele pisike,

            kellele suur.

Taas vastamisi seisavad leerid,

      Rivistet kõikjal spaleerid –

kliendid-kuningad,

teenistujad teenekad

teenuste paraadiks,

      toodete tervituseks.

Prominendid ümber teevad käsu:

      “Sina pead laenama!”

 

Luuletajad! Meiegi täna

      moodustame karastet südameist, meeltest

      raudse ettevõtte – rahvusliku hotelli,

      sest meiegi pead on külluses fondid,

      täidetud mõtete vilund tellereiga,

            mõttemobiilid valmis, valvel.

Ja meie lennutame, pillume

      valgustavaid ideede rakette,

      kaasaja käristet hämarusse,

lingutame sõna väärtpabereid

      toimetulekutoetuste silmis

      ning sülitame divisid ja dende.

Taome klaasist-betoonist risti

      sotsiaalpoliitika hauale,

      Laulame hümni ajastule,

mis keerleb nagu maakera

      tõetelje ja päikese ümber –

      moodsa eestluse vankumata rada…

 

Lõpp:

Astub koidik kikivarvul,

      kiirte lugematul arvul,

      hurtsikusse aknapilust

      piilub – voodis lapse laip.

      Ei siin rääkida saa ilust:

      peale visat räbal-vaip.

 

 

MUUSIKA 4: III vahemäng

 

 

 

IV PILT

 

Kaupo Meiel

 

Algus:

Oi, horisont kui hymen käriseb:

Euroopa avaman on ust,

kolm tarka hommikust:

sirp, vasar, viisnurk – täht,

(kas neid kord Naatsaretin näht?)

Lääs – keran siil ja ise väriseb…

 

 

 

SÕDA

 

Kõrbeliiva tuisus loovad pommid

puhta tunneli ühendama taevast ja maad

hävitaja kraaksatus on viimane hääl

mis sa kuuled

pärast seda on taas ainult tuisk

kuni viimaks vaibub seegi

ja kõlab kui filmist tuttav paljuütlev sisin

sssssssssssssssssssssssssss

 

Tuisuluitel lebavad jäsemed

ühel pool nahata jalad

teisel

pool keret kaelaga

sõdurimedaljon trotslikult

kleepumas rinnale,

mida ka tülpinud armuke

silitamast ei väsinud.

sssssssssssssssssssssssssss

 

Pomm.

Veel üks.

Ja kobar

Veri vaevalt hüübinud

Mädanemine vaevalt alanud

Jälle kõik segi

Liha ei roisku, ta küpseb Lähis-Ida grillil

Hakitud maks, kõigile, aga oma sibulad võtke kaasa

Neerud? Põrn vahest meeldib?

Liivaseid kopse mõni tükk?

Paar pinti kumõssi, et loputada kõik alla.

 

Ma olen liiva peal,

taevasse viib puhas tunnel

inglid laulavad seal saateks liftimuusikat

sssssssssssssssssssssssssss

 

 

NÄLG

 

Igaveste vaevade puiestee asfaldil

pisaraloikudes, veristes tompudes

peegeldub Keerubi luider figuur.

 

Mu taskud on tühjad, mu suu tilgub ila

tilk tilksudes mustavast suukoopast teele

Mu kuklas taob meenutus viimasest einest

maokramp lööb valusalt silmadest tuld.

 

Nälg, ütleb Keerub. Nälg ja ei muu.

Muu ei suudagi mõtteisse tulla

Keerubi sammudes ukseni tuikudes

 

Ei väriseda vaja

Ei häälitseda tohi

Vaid anuda vaikides sissepääsu.

 

Kuid Keerub ei vasta

Kas anun või halan

Priipiletiks nõuab mult leivakääru.

 

 

TAUD

 

Valges palatis must mees avab vaevaliselt silmad

arst tuleb ja püüab teda maha nühkida.

 

 

SURM

 

Seepiavärvi udu langeb täna akna peale

Kell jääb seisma, värvi koorub laest

hallitus kasvab ses toas iga minut

iga tund toodab lagu, iga päev katastroofi.

 

Kõik värvid mõne napi tunniga on tuhmunud

Ahi jäätub, vesi muutub roosteks

Veel eile tehtud fotod näivad vanad

Pragunenud hallid näod on juba tundmatud.

 

Kuid voodi veeres valge roos veel õitseb

üks laps, üks noorik, naine, vanaeit ja moor

kõik elamata jäänud kaunid aastad

külma tera tahtel ühes hetkes koos.

 

Saatus pilastab nüüd viimasedki karjed,

patsist pintsliga natuurist otse maalib

naudib sama jõhkrat vaadet, mida tütre ema nägi.

 

Noor keha tolmuks laguneb,

kuid verevärvi pilt on valmis

Kunst elu plagieerides noa lõuendist lööb läbi.

 

Lõpp:

Astub koidik kikivarvul,

      kiirte lugematul arvul,

      hurtsikusse aknapilust

      piilub – voodis lapse laip.

      Ei siin rääkida saa ilust:

      peale visat räbal-vaip.

 

 

MUUSIKA 5: IV vahemäng

 

 

 

V PILT

 

Toomas F Aru

 

Algus:

Pole luuletaja kelner, -

      ei ta märgi bloknooti,

      palju ja millist jooki.

 

 

VARJU MONOLOOGID (minu alteregod futuring PI )

8.15

Matemaatika on looduse keel.

Avan silmad. Küsimus mu peas nagu kõikidel eelnevatel hommikutel  – miks ma surnud veel pole?

8.20

Matemaatika on looduse keel.

Maovalud ja suus sita maitse. Polegi alguses midagi, mis mind veenaks tõusma ja särama. Lihtsalt mu mõtestamata ja tähenduslikustamata elukese 12544 hommik.

8.22

Looduse keel on matemaatika.

Tuim hammaste nühkimine, ilma igasuguse erutuse ja arusaamiseta. Hambahari ja colgate tantsimas mu suus flamencot. Kuradi odav, nagu mu sitane elukenegi.

8.33

Looduse keel on matemaatika.

Suits ja kohvi, hommikuse ärkamise ilusamaid hetki. Nikotiin ja kofeiin tegelemas mu labase kesknärvisüsteemi turgutamisega umbes 6876 hommik. Kõik muutub selgeks ja loogiliseks. Küsimus mu peas nagu kõikidel eelnevatel hommikutel – miks ma surnud veel pole?

8.49

Keel looduses on matemaatika.

Tõestustabelite tehted on minu eksistentsi kuulutanud väär tõene olemiseks. Miks just väär tõene kombinatsioon ma ei tea. Mingit mõistuspärasust selles loogikas pole, aga usun kuidagi vaistlikult, et nii ongi. Minu uskumiste tehnikad on valinud vaistlikult väär tõese kombinatsiooni.

8.99

Keel looduses on matemaatika.

Kohanemine konventsionaalse aegruumiga. Lepin peas kokku, aju ragiseb nagu pentium 2 kui peab mängima pentium 4 jaoks mõeldud mänge. Lepin peas kokku. Lepin peas aja ja ruumi kokku.

11.34

Matemaatika looduses on keel.

Kordus. Eile oli selles aegruumis kõik täpselt samasugune. Tunne oli samasugune. Valgus oli samasugune. Mõte oli samasugune. Ruum peegeldas kõike tagasi samasuguse intensiivsusega. Küsimus lõunaks – miks ma veel surnud pole?

12.67

Matemaatika looduses on keel.

Kordus. Rutiin ei halasta. Kuigi ta tapab mind ma usaldan teda. Usaldan rutiini teda ignoreerides ja irvitades ta üle. Kordus. Küsimus aegruumist kokkuleppelisest väljaspool – millal rutiin võidab ja kes on John Stuart Mill.

17.17

Matemaatika on keel looduses.

Kordus. Klaviatuur ei aita. Pole kuhugi pageda. Pole kuhugi ennast peita. Vastus – rutiin tapab aeglaselt, kui oled oma usalduse viinud hulkade hulka, mis ei sisalda iseennast ja sisaldab iseennast.

17.99

Matemaatika on keel looduses.

Viha ja raev. Hälin ja karje. Porno ja postmodernism. Kõik tuleb ületada, aga kuidas? Mida teha? Vastus – rutiin tapab aeglaselt, kui oled oma usalduse viinud hulkade hulka, mis ei sisalda iseennast ja sisaldab iseennast.

22.22

Matemaatika keel looduses on.

Pime. Väga pime. Õndsad on vaimult vaesed, sest nende päralt on 2 + 2 = 4. Õndsad on kurvad, sest täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga.

Õndsad on need kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest eukleidilises geomeetrias sirge, mis on antud sirgega samal tasandil ja ei lõika teda. Õndsad on armulised, sest platooniline keha on korrapärane hulktahukas. Õndsad on puhtalt südamelt, sest neil on pii transtsendentne  arv. Õndsad on rahunõudjad, sest ruum mille punkti asend on määratav kolme reaalarvulise koordinaadiga. Õndsad on need keda taga kiusatakse, sest matemaatika on looduse keel.

Õndsad olete teie  - 0123456789...

22.89

Matemaatika keel looduses on.

Pime. Väga pime on. Te olete kuulnud et on üteldud: Pimedus pimeduse vastu, vari varju vastu. Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu pimedusele, vaid kui pimedus lööb sind vastu paremat kõrva, siis kääna temale ka teine ja sellele kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su varju, jäta ka vari ja kes sind sunnib kaasas käima tema poolt äravõetud varjuga ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sult palub, ja ära käändu kõrvale sellest, kes sult tahab laenata su varju ja pimedust. Küsimus – ma olen seda juba kuskil kuulnud?

00.00

Matemaatika on looduse keel.

Kuigi ta usaldab mind, ma tapan tema. Kuigi ta ei usalda mind ma tapan tema. Kuigi ta usaldab mind ma ei tapa teda. Kuigi ta ei usalda mind ma ei tapa teda. Küsimus – kes on John Stuart Mill?

0,00,21

Matemaatika on looduse keel.

Ma ei nuta, ma ei hala, ma ei karda pimedust. Ma lihtsalt ignoreerin valgust. Teades et ta on, teades tema peegeldumisi ja matemaatiliste märkide kombinatsioone, mis väljendab mingit (just nimelt mingit) väidet ja nende suuruse esitus teatava (just nimelt teatava) avaldise kaudu. Ma ei nuta, ma ei hala, ma ei karda pimedust, sest tean valguse valemit. Kuigi ta usaldab mind, ma tapan tema. 

8.15

Matemaatika on looduse keel.

Avan silmad. Küsimus mu peas nagu kõikidel eelnevatel hommikutel  – miks ma surnud veel pole?

 

Lõpp:

Astub koidik kikivarvul,

      kiirte lugematul arvul,

      hurtsikusse aknapilust

      piilub – voodis lapse laip.

      Ei siin rääkida saa ilust:

      peale visat räbal-vaip.

 

 

MUUSIKA 6: V vahemäng

 

 

 

 

VI PILT

 

(:)kivisildnik

 

Algus:

Kes on veel õnnelikum sinust?!

      kui nõnda tarretanud naerul – paralüüsis,

      sind hoiab haigus saatuslikult küüsis,

            sel toolil, kuhu tõstet oled linust,

      sa omas mustuses nüüd istud nagu troonil,

      sind lihtne haiglamüts su arust keisriks kroonib.

 

 

(:)ma ei häbene tunnistada

et minu elu on hea

samas ma ei eita tõsiasja

et paljudel teistel on halb olla

olen kaalunud võimalust

toetada neid kes virelevad

kannatavad, ägavad ja inisevad

selle peale võtame

pankurite ja islamiterroristide

rahastamist ning propageerimist

ei pea ma vajalikuks sest neil

on ka ilma minuta küllalt fänne

seevastu kannatavad vampiirid

ja zombid ebatervisliku toidu

tarbimisest tulenevaid vaevusi

vitamiinipuudust ja buliimiat

selle peale võtame

ma toon mõned eriti kujukad

näited võtame või aafrika vampiirid

laiatarbeveri on saastatud aidsiviirusega

heas vormis vampiirile pole see küll ohtlik aga

pidev reovere manustamine valmistab

küpsetab, keedab ja kokkab vaimset piina

muide paljud aafrika vampiiride doonorid on alatoidetud

ja sellest tulenevad hammaste murdumised

vastu halvasti polsterdatud kaelalülisid

selle peale võtame

mis hambaravi maksa seda pole vaja

kellelegi pikemalt seletada kuid ka zombide

olukord on halb otse väljakannatamatu

põhimõtteliselt on aju tervislik ja valgurikas toit

ometi on televisiooni vaatamine ja pildilehetede

lappamine muutnud meie ajud tüüpiliseks rämpstoiduks

hea inimene, kas sa ise sööksid oma aju, vaevalt

selle peale võtame

auväärsed isad, kõik mis ma võiksin öelda

ei suuda väljendada tunnete sügavust mis mind valdavad

kui üritan anda ülevaate libahuntide kannatustest

üheltpoolt on libahunt loom ja loomakaitse hoolitseb tema eest

sellega on korras aga niipea kui ta muutub tagasi inimeseks

on väga tõenäoline et temast saab pankur ning biljonite

eurode ülekandmine tema arvele ei pruugi tagada

ka pankuri kõige elementaarsemate vajaduste tagamist

õudusega mõtlen ma pankurite kirjeldamatutest kannatustest

 selle peale võtame

mul endal on tõesti kõik väga hästi

sellest on kirjutatud ka ajalehes

aga vampiiride, zombide ja libahuntide

raske elu annab mu veinile rõlge kõrvalmaitse

eriti võikalt maitseb vasakkalda zombide äng

selle peale võtame natuke vähem

 

Sanga talus

20.10.2008

 

Lõpp:

Astub koidik kikivarvul,

      kiirte lugematul arvul,

      hurtsikusse aknapilust

      piilub – voodis lapse laip.

      Ei siin rääkida saa ilust:

      peale visat räbal-vaip.

 

 

 

 

MUUSIKA 7: Lõppmäng