MUSICA SACRA. Põneva muusika kontserdisari OPUS MIRUM. Elektroonilise vokaalmuusika festival Laupäev, 31.10.2026 kell 18.00 Pärnu Eliisabeti kirik LOOMINE JA LÕPP Müsteerium sopranile ja elektroonikale Ürgne regilaul põimub avangardistliku nüüdismuusikaga Kai Kallastu (sopran) Hans-Gunter Lock, Andrus Kallastu (elektroonika) *** MUSICA SACRA. An Exciting Music Concert Series OPUS MIRUM. Festival of Electronic Vocal Music Saturday, 31 October 2026 at 18:00 St Elizabeth's Church, Pärnu CREATION AND END A mystery for soprano and electronics Ancient runic singing intertwines with avant-garde contemporary music Kai Kallastu (soprano) Hans-Gunter Lock, Andrus Kallastu (electronics)
Müsteerium LOOMINE JA LÕPP valmis kollektiivautori Kai Kallastu, Madis Arukask, Gérard Pape, Olga Krashenko, Hans-Gunter Lock, Indrek Palu ja Andrus Kallastu ühisloominguna 2022. aastal. Selle aluseks on kaks ürgset mütoloogilist regilugu: Loomine ning Suur tamm / Nuttev tamm. Esimene jutustab maailma loomisest tänu üleloomuliku linnu jõule, teine kujutab kosmilise maailmapuu langetamist kui hävingu ja taassünni tsüklit. Teose loomist toetasid Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital, esiettekanne toimus 10. augustil 2022 Pärnu Eliisabeti kirikus. Loomine ja lõpp on esimene osa soome-ugri pärimusest lähtuvast müsteeriumidiloogiast, mille teise osa Soome-ugri itkud maailma esiettekanne toimub 7. novembril 2026 Pärnu Eliisabeti kirikus festivalil OPUS MIRUM. Koostöös: Opus Mirum Festival, Pärnu Ooper, Pärnu linn, Eesti Kultuurkapital
Sopran Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi klassikalise lauljana Helsingi Metropolia Ülikoolis Soomes ja on osalenud arvukates meistriklassides. Ta on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides ja riikides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa, helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu. kallastu.ee Helilooja Hans-Gunter Lock on sündinud Saksamaal, Saale äärses Halles. Eestis elab ja tegutseb ta alates 2000. aastast. Hans-Gunter Locki looming hõlmab valdavalt elektroonilist ja elektroakustilist muusikat, kammerteoseid ning filmimuusikat. Oma loomingus on ta korduvalt pöördunud kunstide sünteesi poole uurides valguse, video, teksti, liikumise ja heli ühendamise võimalusi ning interaktiivsete vahendite kasutamist. Hans-Gunter Locki loomingus on kindel koht ka eksperimentaalsetel püüdlustel ning ta on teinud mitmekülgset koostööd erinevate performansi- ja multimeediumikunstnikega. Eesti Muusika Infokeskus Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti. kallastu.ee
Madis Arukask: teos põhineb kahel mütoloogilisel regilool: Loomine ning Suur tamm / Nuttev tamm. (1) Esimene neist (Loomine) on pea kõigi läänemeresoome rahvaste seas tuntud lugu (mütoloogilisel eelajal) pesakohta otsivast linnust, kes koha leiab, pesa teeb, sinna munad muneb ning neist pojad välja haub. Poegadest sünnib meile tuttav maailm. Laulu lõpus on loetletud poegadest saavaid meile tuttavaid nähtusi: päikest, kuud, kivi jne. Eesti laulus on linnuks mingi üleloomulik lind, mille liiki ei määratleta. Pesakohaks koppel, kus on kolme värvi (harilikult sinine, punane, kullakarva) põõsad, millest valitakse kuldne. Lugu ise on kiviaegne ning kandunud regivormi viimase tekkega paartuhat aastat tagasi. Teema arhailisusele viitab see, et loos ei ole antagonisti (puudub hilisematele loomislugudele kohustuslik dualism), samuti see, et loomist läbi viiv olend pole antropomorfne. Selle teema alguses võib lauludes esineda ka pilt meres(t) kasvavast õunapuust, mille okstelt ürgstiihia õunad vette puhub, kust lind sünnib. Kujuteldavalt võiks selle ürgharmoonilise teema peale aretada mingit kosmilist visuaali või valgusmängu, mis lummab oma kumuleeruva protsessuaalsusega, graduaalse kasvamisega. Tegevus leiab seal aset inimeelses aegruumis (vrd. austraallaste Unenägude Aeg).
(2) Suur tamm / Nuttev tamm on vastupidiselt pilt maailmalõpust (ka järjekordse uue algusest). Regilaulude maailmapilt/usund ei ole otseselt apokalüptiline. Usundiliselt apokalüptilised on kristlus, judaism, ehk ka muinaspõhja jt. õhtumaisemad usundid, ning kaasaegne popkultuur. Laulus on keskseks kujundiks suureks kasvav puumonstrum (mingi vastandus ka eelpoolnimetatud õunapuule). Selle puu langetamise-raiumisega tehakse aga maailmale lõpp. Nutvas tammes võib puu ise soovida oma maharaiumist, otsekui enda ohvrikstoomist. Mütoloogilise universaali mõttes on siin tegemist ilmapuu/maailma teljega, millele taevas toetub. Selle murdumine tähistabki taeva (kuu, päikese, tähtede) allasadamist ja lõppu. Kui Loomine lõpeb loeteluga asjadest, mis valmivat meie ilma tähistavad, siis on loetelu ka Tamme lõpus. Langenud puu tüvest saab/tehakse mingeid asju. Religioonifenomenoloogiliselt tähendab see mingi järjekordse maailma teket vana kehandist. Ehk siis tsükliline maailmapilt. Igal juhul pakub see lugu vastukaaluks enamat dramaatikat, ehkki regilaululine laad on ennekõike staatilis-monotoonne (vähemalt meiesuguste jaoks). See teema sümboliseerib maailma, mille inimene on ise võimatuks elanud. Kus enam ei ole võimalik jätkata. Paratamatut hukku ihaldab kas maailm ise (tamm) või viib selle läbi (lootusrikkalt paremat tahtes, vrd. rohepööre) inimene ise. Tamme langetajaks on inimene (lauludes külapoisid või kusagilt mujalt tulnud kultuurheeros). See inimene on võetav nii hävitaja kui lootusrikka taasloojana. Loos on siis seega ka vastandus, konflikt sees (vana uus). Kui Loomisloos oli loojaks ürgloodus (lind), siis nüüd üritab inimene ise (intellekt, tehnoloogia) asja arstida. Mis tegelikult välja tuleb, pole päriselt teada. Teos annab vihjeid erinevatele võimalikele tulemustele. Lisainfo: Ürgsed soome-ugri loomislood tänapäeva modernistlikus, tihti ennasthävitavas maailmas. Aado Lintrop. Mansi loomislugudest regilaulu ilmalinnuni
The mystery CREATION AND END was created in 2022 as a collective composition by Kai Kallastu, Madis Arukask, Gérard Pape, Olga Krashenko, Hans-Gunter Lock, Indrek Palu and Andrus Kallastu. It is based on two ancient mythological Estonian runic songs, Creation and The Great Oak / The Weeping Oak. The first tells of the creation of the world through the power of a supernatural bird, while the second depicts the felling of the cosmic world tree as a cycle of destruction and rebirth. The creation of the work was supported by the Ministry of Culture of the Republic of Estonia and the Cultural Endowment of Estonia. The work received its world premiere on 10 August 2022 at St Elizabeth’s Church in Pärnu. Creation and the End is the first part of a mystery diptych drawing on Finno-Ugric traditional culture. The second part, Finno-Ugric Laments, will receive its world premiere on 7 November 2026 at St Elizabeth’s Church in Pärnu as part of the OPUS MIRUM festival. In cooperation: Opus Mirum Festival, Pärnu Opera, City of Pärnu, Cultural Endowment of Estonia
Soprano Kai Kallastu holds a Master of Music degree in classical singing from Metropolia University of Applied Sciences in Helsinki, Finland, and has attended numerous masterclasses. She has performed in chamber music, as a soloist in major choral and orchestral works, and in music theatre, working with various ensembles internationally. Her repertoire spans music from the Renaissance to the present day, and she has given the first performances of experimental vocal works by several composers. She maintains a close creative partnership with her husband, composer and conductor Andrus Kallastu, with whom she has presented dozens of vocal programmes. kallastu.ee Composer Hans-Gunter Lock was born in Halle an der Saale, Germany, and has lived and worked in Estonia since 2000. His output consists primarily of electronic and electroacoustic music, chamber works, and film scores. A recurring interest in his work is the integration of different art forms: he explores the interplay of light, video, text, movement, and sound, as well as the use of interactive technologies. Experimentation is central to his creative practice, and he has collaborated extensively with performance and multimedia artists. Estonian Music Information Centre Composer and conductor Andrus Kallastu studied at the Tallinn Conservatory (now the Estonian Academy of Music and Theatre) and the Sibelius Academy, and has worked freelance since 2000. Many of his compositions reflect his interest in bringing music together with other art forms and in performance art. His work as a performer and artistic director frequently centres on music theatre. Alongside conventional music theatre, he seeks to develop distinctive forms within the genre, including sacred compositions conceived as mystery plays and concerts that integrate music with visual elements. kallastu.ee
EsiettekanneK 10.8.2022 kell 20.00 Pärnu Eliisabeti kirik Ettekanded L 10.9.2022 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik K 14.9.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik L 20.5.2023 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik K 24.5.2023 kell 19.00 Tartu Jaani kirik K 2.8.2023 kell 20.00 Pärnu Eliisabeti kirik L 1.11.2025 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik L 8.8.2026 kell 20.00 Pärnu Eliisabeti kirik W 30.9.2026 at 19.00 Lithuanian Composers' Union (A. Mickevičiaus g. 29, Vilnius) L 31.10.2026 kell 18.00 Pärnu Eliisabeti kirik