Andrus Kallastu (1967) Tropus DaDa (2024) kammeransamblile, Benini traditsioonilistele muusikainstrumentidele ja kõnekoorile käsitleb inimese toimetulematust maailma keerukusega. Teose pealkirjas olevad sõnad tropus ja dada on otsekui viiteid olemasoleva materjali ümbertõlgendamisele ja laiendamisele ning dadaismile, mis Esimese maailmasõja järgses Euroopas väljendas maailma ratsionaalse mõistmise kriisi ja suurte seletussüsteemide haprust. Teose keskseks objektiks on silpide da-da fanaatiline lausumine. See mõjub otsekui euroopa moodsa inimese loits, mille eesmärgiks on mõttetute silpide lõputu kordamise kaudu saavutada kontroll maailma üle, mille tähenduslik tervik on käest libisenud. Mida intensiivsemaks muutub kordus, seda ilmsemaks saab võimetus tegelikkust seletada. Dada muutub korraga nii tähenduse kandjaks kui ka märgiks tähenduse kokkuvarisemisest. Teoses kohtuvad Euroopa avangardistliku nüüdismuusika kirjalik traditsioon ja Benini suulisel praktikal põhinevad muusikalised struktuurid. See kohtumine ei taotle sulandumist, pigem toob see esile teadmise eri liikide samaaegsuse.
Andrus Kallastu's (1967) Tropus DaDa (2024) for chamber ensemble, traditional Beninese musical instruments and spoken choir deals with the human inability to cope with the complexity of the world. The words tropus and dada in the title of the work seem to refer to the reinterpretation and expansion of existing material and to Dadaism, which in post-World War I Europe expressed the crisis of rational understanding of the world and the fragility of large explanatory systems. The central object of the work is the fanatical pronunciation of the syllables da-da. It seems like a spell of modern European man, the aim of which is to achieve control over the world, the meaningful whole of which has slipped from his hands through the endless repetition of meaningless syllables. The more intense the repetition becomes, the more obvious the inability to explain reality becomes. Dada becomes at once both a carrier of meaning and a sign of the collapse of meaning. The work combines the written tradition of European avant-garde contemporary music with musical structures based on Beninese oral practice. This meeting does not seek fusion, rather it highlights the simultaneity of different types of knowledge.