REPOO NÄDAL MOOSTES

Sümpoosion AVAMAA 2010

16.-21.8.2010

KAVA

16.-18.8.2010 kell 11 Valge tall

Multimeediumitöötuba (MAX/MSP/Jitter). Hans-Gunter Lock (töötoa juhendaja)

K, 18.8.2010 kell 21 Valge tall

Elektroonilise muusika kontsert. Andrus Kallastu Anima mea 2006, Hans-Gunter Lock (live-elektroonika)

N, 19.8.2010 kell 21 Valge tall

Kontsert-kino Fauni pärastlõuna sarjast VAATA MUUSIKAT, KUULA KUNSTI. Leonora Palu (flööt), Indrek Palu (viiul, elektriviiul), Gabriela Liivamägi & Tõnis Liivamägi (video)

R, 20.8.2010 kell 21 Veskiteater

Installatsioon-ooper HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST, Vol 1, sarjast KATALOOG. Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Andrus Kallastu (muusikajuht)

L, 21.8.2010 kell 18

Kontsert MESI KÕRVADELE. Andrus Kallastu Stabat Mater 1999. Kai Kallastu (sopran)

Repoo Ensemble

Multimeediumitöötoa raames ehitatakse Valgesse talli kaheksakanaliline audiosüsteem, millega liituvad ka pildi ja valguse elektroonilise töötlemise võimalused ning õpitakse tundma visuaalse programmeerimise keskkonda MAX/MSP/Jitter. Osalejatel on soovitav kaasa võtta oma arvuti.

„Kas muusikat saab näha? Kui suled silmad, näed värvide segunemisi, näed kurbust kellegi näol, näed looduse ilu ja valu, unenäolisi seiku. Kas kunsti saab kõrvadega kuulata? Sa vaatad loodusmaale ja kuuled selgelt unistavat flöödiheli, poognatõmbeid ja pizzicatosid, mis vihmapiiskadena su silme eest vilksatavad.” Seda kõike pakub kontsert-kino Fauni pärastlõuna, kus põimuvad hõrgust eesti ja prantsuse kammermuusikast ning improvisatsioonidest koosnev kontsert ja fantaasiafilm Faunist, kes elab inimtühjas paigas ning käib igal kuupaisteööl viimase puu juures mängimas, unistab millestki elavast, kadunud armastusest. Hommikuti uitab lähedase liiklussõlme harva liiklusega teedel, et leida loomi, midagi elusat, midagi kadunud ajast. Kuid ikka ja jälle leiab ta mõne auto alla jäänud kitse või jänese, võtab selle endaga kaasa ning...

Stseenid, milles peategelane või mõni tegelastest kaotab sündmuste käigus mõistuse, olid ooperite loomulikuks koostisosaks juba ooperiajaloo algusest peale, kuid eriti populaarseks kujunesid hullumisstseenid 19. sajandi itaalia ja prantsuse ooperites. Hullumisstseene kirjutati tipplauljatele ja nende varjatud eesmärgiks oli demonstreerida viimase piirini esitaja laulja- ja näitlejavõimeid. Seetõttu on hullumisstseenide vokaalpartiide ülesanded võrreldes muude ooperinumbritega palju suuremad ja erutavamad: muusikas on tavalised suured hüpped, keerulised passaažid, ülipikad fraasid, kiirelt vahelduv dünaamika ja järsud karakterimuutused. Suurem osa hullumisstseene on kirjutatud sopranile, kuid hullumisstseenide näiteid leidub ka baritonile ja tenorile. Ooperiajaloo tuntuimad hullumisstseenid leiduvad Gaetano Donizetti ja Vincenzo Bellini ooperitest, kuid hullumisstseene võib leida ka varasemast muusikast, näiteks Georg Friedrich Händeli ooperist "Orlando" või Wolfgang Amadeus Mozarti ooperist "Idomeneo". Peaaegu kõik hullumisstseenid on kirjutatud, arvestades opera seria või opera semiseria kaanoneid. Kuigi üksikuid hullumisstseene leidub ka 20. sajandi ooperistest, näiteks Benjamin Britteni ooperi "Peter Grimes" viimasest vaatusest, lõppes hullumisstseenide kirjutamise konventsioon koos bel canto ajastuga, kuna heliloojad soovisid ooperit näha realistlikumana. Pärnu Ooper hullumisstseenide etenduse taustal kulgeb lugu traagilistest naissaatustest. Selles võib kaasa elada süütute naiste tunnetele raha, võimu ja iharuse hammasrataste vahel. Esitamisele tulevad pärlid belcanto-ooperi varamust: hullumisstseenid Vincenzo Bellini ooperist ”Puritaanlased” ja Gaetano Donizetti ooperitest ”Lucia di Lammermoor” ja ”Anna Bolena”. Etenduse valmimisega on seotud sopran Kai Kallastu, flötist Leonora Palu ja muusikajuht Andrus Kallastu. Orkestripartii on Orchestra Communale di Unräp esituses, dirigent Scanner Garritan. Etenduse valmimisse on andnud oma panuse ka Repoo Ensemble liikmed Hans-Gunter Lock, Rein Laos, Kaspar Aus, Indrek Palu ning kunstnikud Margus Tiitsma ja Pille Neeve.

Repoo Ensemble on repoo-ooperi kontseptsiooni teostamiseks loodud variantse koosseisuga muusikateatrikollektiiv. Repoo-ooper on muusikateater, mille keskmes on inimene oma vooruste ja vigadega. Repoo-ooper areneb seriaalina mitmetes liinides, tegevusaeg ja -koht on müütiline kaasaeg. Repoo-ooperi tegelaskujusid võiks võrrelda Commedia dell-Arte’i, koomiksite või seebiseriaalide tegelaskujudega: neil on nimi, elulugu ning seeriast seeriasse teatud piirides konstantne karakter. Tegu on tegelaskujude konstantsusest sündiva seriaali, ooperiseeriaga. Vastavalt vajadusele esitavad need enam või vähem konstantsed tegelaskujud erinevaid rolle, tekib teater teatris, roll rollis. Repoo-ooperi muusika on kompilatsioon erinevate heliloojate, ajastute ning kultuuride muusikast ja selle teatrilaad on žanriliselt, vormiliselt ning väljenduselt mitmekülgne, sisaldades kultuuride ja ajastute piire ületavaid lahendusi antiigist nüüdisajani: tragöödiat, komöödiat, draamat, maske, nukke, laulu, tantsu, opera seria’t, opera buffa’t, nō- ja kabuki-teatrit, pekingi ooperit, muusikadraamat, melodraamat, operetti, muusikali, akrobaatikat, tulevärki, iluujumist jne. Repoo Ensemble koosseisu kuulub heliloojaid, kunstnikke, kirjanikke ja interpreete erinevatest loomevaldkondadest ja erinevatelt maadelt. Repoo Ensemble’i tegevust korraldab Eestis Pärnu Ooper ja Soomes Repoo Productions.

Info: http://www.ooper.parnu.ee