|
Kannatusaja
kontserdid STABAT MATER |
|
Suur Reede, 22.4.2011 kell 18 Pärnu Eliisabeti kirik
Vaikne Laupäev, 23.4.2011 kell 15 Tallinna Jaani
kirik
Kavas C.Ph.E.Bach: Flöödikontsert d-moll, Luigi
Boccherini: Stabat Mater
Leonora Palu, flööt
Kai Kallastu, sopran
Pärnu Ooperi orkester
Dirigent Andrus Kallastu
Foto Pärnu Ooperi orkestri
proovist 19.aprillil 2011. Solist flöödil Leonora Palu. Dirigent Andrus
Kallastu
Kannatusaja kontserdid viivad kuulaja ristiusu lätete juurde
Suurel Reedel,
22.4.2011 kell 18 Pärnu Eliisabeti kirikus ning Vaiksel Laupäeval, 23.4.2011
kell 15 Tallinna Jaani kirikus toimuvad kannatusaja kontserdid viivad kuulaja
ristiusu lätete juurde.
Flötist Leonora
Palu ja sopran Kai Kallastu esituses kõlavad kaunis ja tundeline Carl Philipp Emanuel
Bachi Flöödikontsert d-moll ning Luigi Boccherini peenekoeline, ent ooperlikult
mõjuvõimas vaimulik vokaalteos Stabat Mater. Pärnu Ooperi orkestrit juhatab
Andrus Kallastu
Mõlemad kontserdil
kõlavad teosed on loodud kroonitud peade teenistuses olnud heliloojate poolt.
Johann Sebastian
Bachi poeg Carl Philipp Emanuel Bach kirjutas oma kolmeosalise Flöödikontserdi
d-moll 1747. aastal Preisi kuningale Friedrich II-le, kes tegeles kirglikult
flöödimänguga. Luigi Boccherini rohkete kaunistustega itaalia vokaalstiilis
11-osaline Stabat Mater valmis 1781. aastal, kui helilooja töötas Hispaania
printsi Don Luis’i teenistuses. Uurijad on viidanud Boccherini Stabat Materi seostele
Giovanni Battista Pergolesi Stabat Materiga aastast 1736. Sarnasusi leidub nii
notatsioonilistes detailides kui ka harmoonias. Mõlemal teosel on sama
põhihelistik: f-moll. Samuti võib hoolikal vaatlemisel leida seoseid ka Joseph
Haydni teosega "Jeesuse seitse sõna ristil". Samas on Boccherini
Stabat Mater isikupärane ja põnev teos, mis kuulub oma aja olulisemate
religioossele tekstile loodud teoste hulka. Boccherini muusika ühendab
retsitatiivseid, vabu arioosseid ja täiemõõdulisi ooperilaadseid aariaid. Teost
võib pidada pigem kultiveeritud meditatsiooniks kui Stabat Materi sünge teksti
kehastuseks. Teoses leidub ka ülivirtuoosseid lõike soolotšellole, mida
tšellistist helilooja ilmselt ise esitas. Stabat
Mater on lugu Maarjast, kes vaatab kannatades üles oma sureva okaspärjaga
kroonitud poja poole.
Kannatusaja
kontserdid toimuvad Pärnu Ooperi, Eesti Kultuurkapitali, Pärnu Eliisabeti ja
Tallinna Jaani koguduse koostöös.
Pääse hinnaga 10
eurot on müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal. Pääse hinnaga 6
eurot on müügil Piletimaailma müügikohtades ning Internetis aadressil
www.piletimaailm.com
http://www.ooper.parnu.ee
KAVA
Carl Philipp Emanuel Bach (1714–1788)
Flöödikontsert d-moll (1747)
Allegro
Un poco andante
Allegro di molto
Leonora Palu, flööt
Luigi Boccherini (1743–1805)
Stabat Mater (1781)
1. Stabat mater dolorosa (Grave
assai)
2. Cujus animam gementem (Allegro)
3. Quae moerebat et dolebat
(Allegretto con moto)
4. Quis est homo (Adagio
assai - Recitativo)
5. Pro peccatis suae gentis
(Allegretto)
6. Eja mater, fons amoris (Larghetto
non tanto)
7. Tui nati vulnerati (Allegro
vivo)
8. Virgo virginum praeclara
(Andantino)
9. Fac ut portem Christi
mortem (Larghetto)
10. Fac me plagis vulnerari
(Allegro comodo)
11. Quando corpus morietur
(Andante lento)
Kai Kallastu, sopran
Pärnu Ooperi orkester
Leena Laas, Riina Roolaid, Maarja Allik (1.viiul)
Valeria Rjumina, Adrian Bravo Lopez, Maaren Randvere (2.viiul)
Kristiina Talen, Viljar Kuusk (vioola)
Aare Tammesalu, Villu Vihermäe (tšello)
Imre Eenma (kontrabass)
Marju Riisikamp (tšembalo)
Dirigent Andrus
Kallastu
Flötist Leonora Palu tegutseb aktiivselt
kammermuusikuna. Erinevad kontserdiprojektid on viinud teda konkurssidele ning
festivalidele Leetu, Soome, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse.
Aastatel 2001-2008 töötas ta Rahvusooperis Estonia orkestrandina. Hetkel töötab
ta Pärnu Linnaorkestris, esinedes pidevalt ka orkestrisolistina. Flötist on
nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble
liige.
Sopran Kai Kallastu on vabakutseline ooperi-,
kammermuusika- ja suurvormilaulja. Tema esinemised on rõõmustanud publikut
Eestis, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Soprani repertuaar hõlmab teoseid
renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta
olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike ning eksperimentaalsete teoste
esmaesitaja. Samas on lauljanna rõhutanud, et traditsioonilise klassikalise
koolituse saanud lauljana naudib ta kõige rohkem belcanto repertuaari
esitamist. Mitmed Eesti ja välismaa muusikakriitikud on toonud esile soprani
mahedat, kuid säravat ja kaunist ning suursugust tämbrit, meisterlikku
vokaaltehnikat ja kirglikku interpretatsiooni. Kai Kallastu on laulnud Repoo
Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide
solistina.
Dirigent ja helilooja Andrus Kallastu on teinud
koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis,
Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja
kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju
ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne:
interpreedina on ta esitanud teoseid
gregoriaanikast kuni ultramoodsate
interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja
klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii
Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja
Ferneyhough. Dirigendi ja heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja
muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii
lauljatele kui ka instrumentalistidele.
Projektikollektiiv Pärnu Ooperi orkester esines
esmakordselt 1993. aastal, kui Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis kanti
kontsertettekandes ette W.A.Mozarti ooper “Figaro pulm” (dirigent Rolf Gupta).
1994. aastal toimunud sama ooperi lavastust Endla teatris võib pidada ka
esimeseks faktiliseks Pärnu Linnaorkestri esinemiseks. Tänase koosseisu
kontsertmeister on viiuldaja Leena Laas.