ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST

Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

SUVEAARIA 2010

 

Muusika Donizetti, Gounod, Massenet

 

 

Tenor Roland Liiv ja sopran Kai Kallastu. Stseen etendusest. Foto indrek Aija

 

 

Soprani ja tenori duetid on ooperites kesksed. Kahe kõrge hääle ühinemine annab ooperile erilise emotsionaalsuse. Need duetid on ka tihti vastandlikud, täis pisaraid, hurma ja otsest seksuaalsust. Laval on kaks armastajat, kes on valmis armastuse nimel surema ja publik saab nende suurest kirest osa.

 

Nii tõsise kui ka koomilise ooperi konventsioonide hulka on alati kuulunud see, et sopran ja tenor moodustavad nö ”pühitsetud paari”. Tenor on tavaliselt ooperite kangelaseks ja sopran kangelannaks. Ooperite kangelased kulutavad palju aega halastust anudes, julma saatust needes või möödunud õnnelikke aegu meenutades. Viimases vaatuses nad tihti surevad. Enamikel kangelastel on ooperites vähemalt üks suur aaria ja ansambleid, milles väljendatakse peategelaste õnnest joobumist või meelehedet, mille käigus keegi kangelastest sureb või läheb hulluks, pimestades samal ajal publikut oma vokaalse akrobaatikaga.

 

Soprani ja tenori duetid on tihti lummanud suuri lauljaid ja publikut ning vallutanud maailma. Legendaarsete ooperilavade armastajapaaride hulka kuuluvad Dame Nellie Melba ja Enrico Caruso, Maria Callas ja Giuseppe di Stefano, Renata Tebaldi ja Carlo Bergonzi, Victoria de los Angeles ja Jussi Björling, Angela Georghiou ja Roberto Alagna, Anna Netrebko ja Rolando Villazon.

 

Ja nüüd on ooperilavade armastajapaaride kuldse nimekirjaga ka ühinenud Kai Kallastu ja Roland Liiv, kes toovad väärtuslikku ja hinge puudutavat mineviku ooperimuusikat 21.sajandi kuuljate ellu. Kai Kallastu suursugune hääl ja Roland Liivi sugestiivne tenor on jõulisteks märkideks, andes edasi ooperistseenide intiimset inimhingede keemiat ja genereerides kosmilisi sädemeid. Vokaalsetele ahvatlustele on tasakaaluks sisemine sära ja lavalolijaist moodustub ideaalne unistustepaar.

 

On see püha või patune armastus? Kes on neid laulmas kuulnud, saab aru: nad ei vaja laval pilkupüüdvaid hirmkalleid kaunistusi, et tunnetetuld lendama panna. Nende karakterid purskuvad esile möllust, mida pakub muusika. Pärnu Ooperi armastusstseenide kõrge oktaanarvuga antoloogia köidab oma heidutava vokaalse dramatismiga.

Kai Kallastu ja Roland Liiv rõhutavad rõõmu loomingulisest koostööst. Ei ole just sagedane, et lauljad on ühel lainel, armastavad sama repertuaari ja neil on sarnane hääle iluideaal. Hääl peab olema nagu hea parfüüm, mis kaunistaks ilusaid ja meeldejäävaid meloodiad.

Kuigi neile teeb koostöö tihti palju nalja, on nad eelkõige täielikult muusikale pühendudnud kunstnikud. Esimest korda esinesid nad koos Rossini Väikse piduliku missa ettekannetel ja tundsid kohe ühist keemiat ja sobivust, midagi väga erilist. Seejärel hakkasid nad plaanima armastusduettide ja stseenide kava.

 

Kõik algselt plaanitud duetid seekord kavva ei jõudnud. Oli vaja teha valik. On duette, mis lõpevad surmaga, nagu Traviatas või Manonis. Need jäid välja ja selles kavas keskendusid lauljad vaid armastusele. Muretule armastusele.

 

 

SUVEAARIA 2009

Esietendus T 28.7.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna Õu

N 30.7.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna Õu

L 1.8.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna Õu

 

 

Repoo Ensemble

 

Kai Kallastu, sopran

Roland Liiv, tenor

Andrus Kallastu, muusikajuht

Allan Taggu, tehnikajuht

Kaspar Aus, koreograaf

Pille Neeve (Billeneeve), kunstnik

Ena Kõrv, grimmeerija-juuksur

Orkestripartii Orchestra Communale di Unräp esituses

 

 

 

Gaetano Donizetti (1797 – 1848)

           

Adina ja Nemorino duett ooperist Armujook (I vaatus, 2. stseen), 1832

 

Charles-François Gounod (1818 – 1893)

 

Romeo ja Julia duett ooperist Romeo ja Julia (I vaatus), 1867/1888

 

Jules Massenet (18421912)

 

Manoni ja Des Greux’ duett ooperist Manon (III vaatus, 2. stseen), 1884

 

Gaetano Donizetti (1797 – 1848)

 

Lucia ja Edgardo duett ooperist Lucia di Lammermoor (I vaatus), 1839

 

Charles-François Gounod (1818 – 1893)

 

Romeo ja Julia duett ooperist Romeo ja Julia (IV vaatus, 1. stseen), 1867/1888