Soprani ja tenori duetid on
ooperites kesksed. Kahe kõrge hääle ühinemine annab ooperile erilise emotsionaalsuse.
Need duetid on ka tihti vastandlikud, täis pisaraid, hurma ja otsest
seksuaalsust. Laval on kaks armastajat, kes on valmis armastuse nimel surema ja
publik saab nende suurest kirest osa.
Nii tõsise kui ka koomilise ooperi konventsioonide hulka on
alati kuulunud see, et sopran ja tenor moodustavad nö ”pühitsetud paari”. Tenor
on tavaliselt ooperite kangelaseks ja sopran kangelannaks. Ooperite kangelased
kulutavad palju aega halastust anudes, julma saatust needes või möödunud
õnnelikke aegu meenutades. Viimases vaatuses nad tihti surevad. Enamikel
kangelastel on ooperites vähemalt üks suur aaria ja ansambleid, milles
väljendatakse peategelaste õnnest joobumist või meelehedet, mille käigus keegi
kangelastest sureb või läheb hulluks, pimestades samal ajal publikut oma
vokaalse akrobaatikaga.
Soprani ja tenori duetid on tihti lummanud suuri lauljaid ja
publikut ning vallutanud maailma. Legendaarsemate ooperilavade armastajapaaride
hulka kuuluvad Dame Nellie Melba ja Enrico Caruso, Maria Callas ja Giuseppe di
Stefano, Renata Tebaldi ja Carlo Bergonzi, Victoria de los Angeles ja Jussi
Björling, Angela Georghiou ja Roberto Alagna, Anna Netrebko ja Rolando
Villazon.
Ja nüüd on ooperilavade armastajapaaride kuldse nimekirjaga
ka ühinenud Kai Kallastu ja Roland Liiv, kes toovad väärtuslikku ja hinge
puudutavat mineviku ooperimuusikat 21.sajandi kuuljate ellu. Kai Kallastu suursugune hääl ja Roland Liivi sugestiivne
tenor on jõulisteks märkideks, andes edasi ooperistseenide intiimset
inimhingede keemiat ja genereerides kosmilisi sädemeid. Vokaalsetele
ahvatlustele on tasakaaluks sisemine sära ja lavalolijaist moodustub ideaalne
unistustepaar.
On see püha või patune armastus?
Kes on neid laulmas kuulnud, saab aru: nad ei vaja laval pilkupüüdvaid kaunistusi
või hirmkallist produktsiooni, et tunnetetuld lendama panna. Nende karakterid
purskuvad esile möllust, mida pakub muusika. Pärnu Ooperi armastusstseenide
kõrge oktaanarvuga antoloogia köidab oma heidutava vokaalse dramatismiga.
Kai Kallastu ja Roland Liiv rõhutavad rõõmu loomingulisest
koostööst. Ei ole just sagedane, et lauljad on ühel lainel, armastavad sama
repertuaari ja neil on sarnane hääle iluideaal. Hääl peab olema nagu hea
parfüüm, mis kaunistaks ilusaid ja meeldejäävaid meloodiad.
Kuigi neile teeb koostöö tihti ka palju nalja, on eelkõige
täielikult muusikale pühendudnud kunstnikud. Esimest korda esinesid nad koos
Rossini Väikse piduliku missa ettekannetel ja tundsid kohe ühist keemiat ja
sobivust, midagi väga erilist. Seejärel hakkasid nad plaanima armastusduettide
ja stseenide kava.
Armastusstseenide kontsertettekandel aprillis nautisid
lauljad publiku väga sooja vastuvõttu. Üheskoos leiti, et projektiga tuleb
edasi liikuda ja seada see lavale.
Kõik algselt plaanitud duetid seekord kavva ei jõudnud. Oli
vaja teha valik. On duette, mis lõpevad surmaga, nagu Traviatas või Manonis.
Need jäid välja ja selles kavas keskendusid lauljad vaid armastusele. Muretule
armastusele.
Esinejad loodavad, et see kontsert oma suurepärase muusikaga
kuulub emotsionaalselt kergesti mõistetavate ja nauditavate hulka ja kutsuvad
kõiki ooperimuusika sõpru kontserdile.
Vasakult: Andrus Kallastu, Kai Kallastu ja Roland Liiv. Foto autor Indrek
Aja.
KALLASTU
FESTIVAL 2009
N 16.4.2009 kell 19 Pärnu
Kunstihall
SUVEAARIA
L 11.7.2009 kell 20 Tõrva
kirik-kammersaal
Kai
Kallastu, sopran
Roland Liiv, tenor
Andrus Kallastu, klaver
KAVA
Gaetano
Donizetti (1797 – 1848)
Adina ja Nemorino duett ooperist Armujook (I vaatus, 2.
stseen), 1832
Charles-François
Gounod (1818 – 1893)
Romeo ja Julia duett ooperist Romeo ja Julia (I vaatus), 1867/1888
Jules
Massenet (1842 – 1912)
Manoni ja Des Greux’ duett ooperist Manon (III vaatus, 2.
stseen), 1884
Gaetano
Donizetti (1797 – 1848)
Lucia ja Edgardo duett ooperist Lucia di Lammermoor (I
vaatus), 1839
Charles-François
Gounod (1818 – 1893)
Romeo ja Julia duett ooperist Romeo ja Julia (IV vaatus,
1. stseen), 1867/1888