PRESSITEATED 2009

26.11.2009

Pierrot lunaire: Arnold Schönbergi skandaalne heliteos taas Eestis!

Arnold Schönbergi melodraamade tsükkel Pierrot lunaire on juba oma loomisajast peale 1912. aastal põhjustanud teravaid diskussioone. Uuendusliku helikeele ja Albert Giraud räige luuleteksti kõrval on olnud rohkete arutelude objektiks salongi- ja kabareemuusikast kunstmuusikasse jõudnud omapärane kõnelaulutehnika. Kuigi täitumata on Schönbergi soov Pierrot lunaire muusikast kui rahvalaulust, ei leidu tänapäeval kalendris päeva, kui mõnes maailma kontserdisaalis ei kõlaks see uue muusika helikeelt otsustavalt mõjutanud skandaalne heliteos.

L, 5.12.2009 kell 16.00 Pärnu Kunstihall. Arnold Schönberg: Pierrot lunaire. Kontsertettekanne

Repoo Ensemble: Kai Kallastu (vokaal), Monika Mattiesen (flööt), Tarmo Pajusaar (klarnet), Anna Zielinska (viiul/vioola, Poola), Aare Tammesalu (tshello), Jorma Toots (klaver), Andrus Kallastu (dirigent)

Kontserdile on sissepääs tasuta!

Koostöös: Pärnu Ooper, Eesti Arnold Schönbergi Ühing, Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Tallinna linn, Pärnu Linnagalerii, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Poola Suursaatkond Tallinnas

http://www.ooper.parnu.ee

Pärnu Ooperi intendant dirigent Andrus Kallastu.

Foto Haide Rannakivi

Projekti plakati autor Indrek Aija

9.11.2009

Repoo Ensemble esineb Eesti muusika foorumil Helsingis

Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Aare Tammesalu (tshello) ja Andrus Kallastu (klaver) esineb järgmisel nädalal Helsingis Tuglase seltsi traditsioonilise Mardilaada raames toimuval Eesti muusika foorumil kammermuusikakavaga "Arvo Pärt ja eesti muusikaline modernism". Eelmisel aastal osalesid foorumil Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Ooper.

Pärnakad kuulevad Repoo Ensemble põnevat kava laupäeval, 14. novembril 2009 kell 19 Pärnu Raekojas. Kontsert on tasuta, tere tulemast!

Eesti kunstmuusikas on läbi saja aasta selgelt jälgitav ka modernistlik mõttesuund.

Enne Teist maailmasõda seostus modernismiga eelkõige Tartus tegutsenud Heino Elleri koolkond. Nõukogude aja tulles see kooslus lagunes. Heino Eller asus küll õpetama Tallinna, kuid nõukogude aja nö formalismivaenulikus atmosfääris suruti alla kõiki modernistlikke mõttesuundi muusikas.

Omamoodi vabanemise tõid 1950-ndate lõpp - 1960-ndad, kui muusikat hakkas kirjutama uus heliloojate põlvkond: Arvo Pärt, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Kuldar Sink ja teised. Suhteliselt lühikese aja jooksul rakendati erinevaid Lääne-Euroopa modernismi tehnikaid, näiteks dodekafooniat, aleatoorikat või sonorismi. Katsetati uute vormide, näiteks perfoomensiga. Nii nagu Nõukogude Eesti ühiskonnaelus, nii ka eesti muusikas kujunesid 1970-1980-ndad omamoodi stagneerumise perioodiks: jäädi kinni neoklassitsimi ja minimalismi, hakati tegelema müstika ja esoteerikaga. 1990-2000-ndad tõid uue vabanemise ja uue heliloojate põlvkonna, kes ajastu vaimule truuna tegutsevad siiski pigem
postmodernistlikus vaimus.

Arvo Pärdi mõju eesti muusikale on olnud läbi aegade ilmne: heliloojana on ta ühest küljest esindanud kompromissitu mõtleja ja eesti muusika vaimsuse hoidja rolli, teisest küljest on ta olnud oluline muusika tehnika ja helikeele uuendaja. Isegi juurtega keskaja muusikasse ulatuva originaalse tintinnabuli-tehnika loomine on Pärdil seotud gregoriaani meloodiate ja keskaja spetsiifiliste modaalsete kadentside formaalse analüüsimisega.

http://www.ooper.parnu.ee

8.8.2009

SUVEAARIA 2009

KAHE ILU FESTIVAL.. ETNOFUTURISTLIK GALAKONTSERT

L, 8.8.2009 kell 22.30

Pärnu Vanalinna õu

Futurism (ladinakeelsest sõnast futurum, tulevik) on sada aastat tagasi Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool, mille manifestides ülistati tsivilisatsiooni saavutusi ning leiti, et vana kunst on kõlbmatu, muuseumid on surnuaiad ja inimhinge probleemidest olulisem on tehnoloogia areng. Esimese futurismi manifesti autor Filippo Tommaso Marinetti väitis, et kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest. Teise, futuristlike maalikunstnike manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonidest ja ajastu dünaamika väljendamiseks pidi näiteks jooksvat koera kujutama mitte nelja, vaid kahekümne jalaga. Futuristide tekstid on visuaalselt atraktiivsed, fragmentaarsed ja keerulised. Neis leidub trükitehnilisi erivõtteid, tahtlikult väärat kirjaviisi, hüüatusi, kõnekeelt ja matemaatika või muusika sümbolite kuhjamist. Futuristlikus teatris on vaataja etenduse osaline.

Etnofuturism ilmselt ei ütle eesti publikule nii palju kui soomeugri loovjõududele ja soome professoritele, aga kui mainida võrumaa esipoetessi Kauksi Ülle, novelli suurmeistri Jüri Ehlvesti ja pikka aega ainsa telekast nähtud luuletaja Karl Martin Sinijärve nimesid, siis võiks kusagilt midagi kumama hakata.

Suveaaria etnofuturistliku galakontserdi jaoks on originaaltekste kirjutanud Olavi Ruitlane, Toomas F. Aru ja (:)kivisildnik. Müügitabelite tippu valitseva romaani Naine autor Ruitlane, kellel on hinge peal suur hulk vaimukaid luuletusi ja ohtralt mällusööbivaid laulutekste, keskendub etnofuturimi juurtele. Hea kombe kohaselt leiab Ruitlane iga teema käsitlemiseks oma vaatenurga, lähenedes seekord läbi euroopa ajaloo, loomade ja loomaaarmastuse. Loomastuvas ühiskonnas on loomaarmastusel teadagi paremad väljavaated kui inimarmastusel. Eks ta ole.

Toomas F. Aru on jätkuvalt truu Jäääääre-järgse perioodi loomemeetodi matemaatilistele mudelitele, olles kõigist kolmest kõige õigeusklikum futurist nii sisus kui vormis. Zamjatinile pühendatud tekstid räägivad esteetilisest allumatusest, mittevabaduse instinktist, ilust ja Taarkast. Humanitaarsele publikule mõjub valemi põhimõttel ehitatud tekst alati paremini kui puhas kujundimassiiv, mille vastu raamatuid lugenud isikud on ühel ja telekat vaadanud isikud teisel põhjusel immuunsed.

(:)kivisildnik räägib gustavsuitsulikult kanges eesti keeles väljasuremise rõõmudest ning vajadusest liivlastele järgi jõuda ning neist mööda minna. Kõik see koos on kõige ehedam etnofuturism, mis vaimse surutise ja kultuuriimperialismi tingimustes mõjub täpselt nii valusalt nagu see mõeldud ongi.

Mart Siimeri budinokeelne laul Ojman livtib (mu hing lendab...) Arzami Otshei tekstile räägib soomeugrilase suurlinnaväsimusest ja hinge tagasipöördumisest metsa. “Vaid siin on tõeline elu,/ astu sammuke, usu temasse,/ jõudu ja paranemist annavad suure metsa/ puud ja päike./ Haara kätte allikavesi,/ tunne ja maitse/ iidset keelt./ Kask ja tamm,/ soomeugrilane,/ ootavad meid, ootavad meie tagasitulemist.” Budino keel, budino kela, on udmurdi noorharitlaste poolt loodud tehiskeel, omamoodi soomeugri esperanto, mille alged ulatuvad soomeugri algkeelde. Keele loojate eesmärgiks on anda soomeugrilastele uus ugri-mugri ülikeel, mis asendaks praegusel ajal soomeugrilasi ühendavat vene keelt. Budino kõnelejaid on praegu paarkümmend, nende seas peale udmurtide ja venelaste ka eestlasi. Keele nimetus budino kela pärineb budiini rahvalt, kellest V sajandil enne Kristust kirjutas Herodotos. Budino keeles on rõhk alati sõna alguses, nimisõnad lõpevad a-, tegusõnad i- ja omadussõnad o-tähega.

Etnofuturismi mõte on ühe sõnaga väljendatult – kiusuajamine. Oma rea nürimeelne kangutamine trendide, terve mõistuse ja raha survele vaatamata. Etnofuturism on eesti asja ajamine ülemisel korrusel. Laupäeval näeme!

(:)kivisildnik, Sanga talus

Andrus Kallastu, Niidu mõisas

6.08.2009

3.8.2009

Teisipäeval, 4.augustil ja neljapäeval, 6.augustil kell 22.30 saab viimaseid kordi sel suvel vaadata HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST etendusi Pärnu Vanalinna õuel.

Pärnu ooperi HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST on kui hästi balansseeritud luksuslik dessert, milles kõrge sopranihääl ja flöödihelid põimuvad elektroonika võimalustega. Esitamisele tulevad tõelised pärlid belcanto-ooperi kullafondist: hullumisstseenid Vincenzo Bellini ooperist ”Puritaanlased” ning Gaetano Donizetti ooperitest ”Lucia di Lammermoor” ja ”Anna Bolena”.

Hullumeelsuse muusikaline portreteerimine tõusis erilisse ausse itaalia romantikutel, kes kirjutasid belcanto-ooperitesse hullumisstseene, mille suured afektid nõuavad lauljalt kõrgeimat interpretatsioonilist taset. Romantismiaja ooperite peamiselt sopranitest kangelannad veedavad palju aega halastust anudes, julma saatust needes või mineviku helgeid hetki meenutades. Kangelannadel on ooperites vähemalt üks suur aaria ja oluline roll ansamblites. Langedes õnnepilvedest või joobumuse kõrgustest meeleheitesse, kangelanna tavaliselt sureb läbipõlenuna, kuutõbisena või muidu segasena, pimestades enne seda publikut kirgliku vokaaltehnilise akrobaatikaga.

Hullumisstseene esitavad sopran Kai Kallastu ja flötist Leonora Palu. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud Repoo Ensemble’i liikmed Andrus Kallastu, Kaspar Aus, Hans-Gunter Lock, Rein Laos ja Indrek Palu. Etenduse kunstnikud on Margus Tiitsmaa ja Pille Neeve. Orkestripartii Orchestra Communale di Unräp esituses, dirigent Scanner Garritan.

Laupäeval, 8.augustil kell 22.30 toimub Kahe ilu festivali raames etnofuturistlik galakontsert. Esinevad luuletajad, kunstnikud ja muusikud.

27.7.2009

Teisipäeval, 28.7.2009 kell 22.30 esietendub Pärnu Ooperi SUVEAARIA installatsioon-ooper ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST

Soprani ja tenori duetid on ooperites kesksed. Kahe kõrge hääle ühinemine annab ooperile erilise emotsionaalsuse. Need duetid on ka tihti vastandlikud, täis pisaraid, hurma ja otsest seksuaalsust. Laval on kaks armastajat, kes on valmis armastuse nimel surema ja publik saab nende suurest kirest osa.

Nii tõsise kui ka koomilise ooperi konventsioonide hulka on alati kuulunud see, et sopran ja tenor moodustavad nö ”pühitsetud paari”. Tenor on tavaliselt ooperite kangelaseks ja sopran kangelannaks. Ooperite kangelased kulutavad palju aega halastust anudes, julma saatust needes või möödunud õnnelikke aegu meenutades. Viimases vaatuses nad tihti surevad. Enamikel kangelastel on ooperites vähemalt üks suur aaria ja ansambleid, milles väljendatakse peategelaste õnnest joobumist või meelehedet, mille käigus keegi kangelastest sureb või läheb hulluks, pimestades samal ajal publikut oma vokaalse akrobaatikaga.

Soprani ja tenori duetid on tihti lummanud suuri lauljaid ja publikut ning vallutanud maailma. Legendaarsete ooperilavade armastajapaaride hulka kuuluvad Dame Nellie Melba ja Enrico Caruso, Maria Callas ja Giuseppe di Stefano, Renata Tebaldi ja Carlo Bergonzi, Victoria de los Angeles ja Jussi Björling, Angela Georghiou ja Roberto Alagna, Anna Netrebko ja Rolando Villazon.

Ja nüüd on ooperilavade armastajapaaride kuldse nimekirjaga ka ühinenud Kai Kallastu ja Roland Liiv, kes toovad väärtuslikku ja hinge puudutavat mineviku ooperimuusikat 21.sajandi kuuljate ellu. Kai Kallastu suursugune hääl ja Roland Liivi sugestiivne tenor on jõulisteks märkideks, andes edasi ooperistseenide intiimset inimhingede keemiat ja genereerides kosmilisi sädemeid. Vokaalsetele ahvatlustele on tasakaaluks sisemine sära ja lavalolijaist moodustub ideaalne unistustepaar.

On see püha või patune armastus? Kes on neid laulmas kuulnud, saab aru: nad ei vaja laval pilkupüüdvaid hirmkalleid kaunistusi, et tunnetetuld lendama panna. Nende karakterid purskuvad esile möllust, mida pakub muusika. Pärnu Ooperi armastusstseenide kõrge oktaanarvuga antoloogia köidab oma heidutava vokaalse dramatismiga.

Kai Kallastu ja Roland Liiv rõhutavad rõõmu loomingulisest koostööst. Ei ole just sagedane, et lauljad on ühel lainel, armastavad sama repertuaari ja neil on sarnane hääle iluideaal. Hääl peab olema nagu hea parfüüm, mis kaunistaks ilusaid ja meeldejäävaid meloodiad.

Kuigi neile teeb koostöö tihti palju nalja, on nad eelkõige täielikult muusikale pühendudnud kunstnikud. Esimest korda esinesid nad koos Rossini Väikse piduliku missa ettekannetel ja tundsid kohe ühist keemiat ja sobivust, midagi väga erilist. Seejärel hakkasid nad plaanima armastusduettide ja stseenide kava.

Kõik algselt plaanitud duetid seekord kavva ei jõudnud. Oli vaja teha valik. On duette, mis lõpevad surmaga, nagu Traviatas või Manonis. Need jäid välja ja selles kavas keskendusid lauljad vaid armastusele. Muretule armastusele.

Stseen etendusest ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Sopran Kai Kallastu ja tenor Roland Liiv. Foto Indrek Aija

25.7.2009

Pärnu Vanalinna õuel jätkub etendustesari SUVEAARIA

Laupäeval, 25. juulil kell 22.30 võib sel suvel viimast korda kuulda ja näha Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Eesti kunstiakadeemia õppejõu loominguna valminud multimeediumietendust MUDAMUUSIKATERAAPIA LABORATOORIUM, milles helilooja astub ise publiku ette keerulistele haigusjuhtumitele lahendust otsiva mudaarstina.

Sel pühapäeval, 26. juulil kell 22.30 ja nädala pärast pühapäeval etendub Vanalinna õuel Pärnu Ooperi intendandi, helilooja ja dirigendi Andrus Kallastu loomingule põhinev müsteerium VALGUS JA VARI, milles kuuleb perioodil 1999-2006 valminud teoseid Feroce, Stabat Mater ja Anima Mea.

Feroce on sündinud algselt klaveriteosena kümme aastat tagasi. Versioon orelile valmis Andrus Kallastu autorikontserdiks Tapiola kirikus 2000. aastal. Sel suvel lindilt kõlav versioon on salvestatud Pärnu kontserdimaja orelil eelmise aasta novembris.

Stabat Mater soolohäälele kuulub Stabat Materi tekstile loodud teoste kimpu, mis on kõlanud eri ettekannetes ja kooslustes muude teostega päris mitu korda nii Soomes kui Eestis. Seda lauljale mitte kõige lihtsamat teost on esitanud varem soome metsosopran Susanna Tollet. Sel korral laulab sopran Kai Kallastu, kes on teost varemgi esitanud.

Anima Mea on lindilugu, mis sündis ühe traagilise sündmuse ajel reekviemina 2006. aasta sügisel.

Järgmisel nädalal kolmel korral saab Vanalinna kooli õuel kuulata ja vaadata selleks suveks valminud installatsioon-ooperite sarja KATALOOG uut etendust ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Laulavad sopran Kai Kallastu ja tenor Roland Liiv. Etendusega on seotud enamik SUVEAARIAL osalevatest muusikutest ja kunstnikest. Esietendus on teisipäeval, 28. juulil kell 22.30 ja teised etendused leiavad aset samal kellaajal neljapäeval ja laupäeval.

20.7.2009

Sel nädalal tuuakse Pärnu Ooperi SUVEAARIA 2009 raames vaatajate ette eelmisel aastal esietendunud ja nüüd Vanalinna õue mõõtmetesse kohandatud Hans-Gunter Locki eksperimentaalne multimeediumietendus MUDAMUUSIKATERAAPIA LABORATOORIUM.

Etendused

T 21.7.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna Õu

N 23.7.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna Õu

L 25.7.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna Õu

Mudamuusikateraapia laboratooriumi näol on tegemist lavalise interdistsiplinaarse multimeediaprojektiga, mis valmib muusikute ja kunstnike koostöös. Etenduses mängib mudaterapeudi rolli teose autor Hans-Gunter Lock. Patsientide rollis astuvad üles Kai Kallastu (sopran) ja Leonora Palu (flööt). Patsientide erinev iseloom väljendub nende kasutuses olevate instrumentide muusikalistes väljendusvahendites. Etenduse videopartii loojaks on Hille Karm ja live-kaamera operaatoriks Allan Tõnissoo. Videopartii ja live-kaamera ülesandeks on tihendada muusikas ja laval toimuvat.

Mudamuusikateraapia laboratooriumis vaadeldakse muda kui teraapiat ja muusikat kui ravimit, nende mõju inimestele ning muda ja muusika võimalikku koosmõju. Püüdlus, eksitus, eksperiment, distants, lähedus, inimlikkus laboorsetes tingimustes. Etenduses püüakse lähtuda ka etenduse paiga – Pärnu Mudaravila - algsest funktsioonist, kasutades videopartiis dokumentaalset materjali Pärnu Mudaravila kohta.

Teoses on kolm abstraktset tegelast: mudaterapeut, kes püüab muda abil ravida patsienide tervist. Mudaterapeut leiutab laboratooriumis uusi ravimeetodeid ja katsetab neid seejärel oma patsientide peal. Patsiendid reageerivad erinevale ravile erinevalt ja suhestuvad järjest enam ja enam arstiga, kuni olukord väljub kontrolli alt. Lõpuks viivad patsiendid ravile mudaarsti. Muusika ja video kirjeldavad ravimeetodeid ning analüüsivad patsientide ja arsti sisemist mina.

Pühapäeval, 26.7.2009 kell 22.30 etendub taas Andrus Kallastu loomingule põhinev müsteerium VALGUS JA VARI.

Müsteeriumis VALGUS JA VARI kõlavad Andrus Kallastu teosed Feroce (1999), Stabat Mater (1996) ja Anima mea (2006). Stiililiselt Kallastu teise loominguperioodi teosed kõnelevad autori huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. VALGUS JA VARI läbib tänavust Pärnu Ooperi SUVEAARIA’t punase niidina ja seda on võimalik kogeda neli korda pühapäeviti.

Feroce on sündinud algselt klaveriteosena kümme aastat tagasi. Versioon orelile valmis Andrus Kallastu autorikontserdiks Tapiola kirikus 2000. aastal. Sellel suvel lindilt kõlav versioon on salvestatud Pärnu Kontserdimaja orelil eelmise aasta novembris, kasutades Eestis ainulaadset võimalust mängida seda pilli kui MIDI-instrumenti ja registreid valides improviseerida.

Stabat Mater soolohäälele kuulub Stabat Materi tekstile loodud teoste kimpu, mis on kõlanud erinevates ettekannetes ja kooslustes muude teostega päris mitmeid kordi nii Soomes kui Eestis. Seda lauljale mitte kõige lihtsamat teost on esitanud varem ka soome metsosopran Susanna Tollet. Sel korral laulab sopran Kai Kallastu, kes on teost ka varem esitanud Tartu Noorte Heliloojate Festivalil ja Kallastu Festivalil 2008.aastal.

Anima mea on lindilugu, mis sündis ühe traagilise sündmuse ajel reekviemina 2006. aasta sügisel. Teos kõlas sellel kevadel Kallastu festivalil kontseptuaalse tantsuteatrietenduse Inimene muusikalise osana.

14.7.2009

HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

Esietendus: 14.7.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna õu

Etendused: 16.7, 18.7 ja 4.8, 6.8.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna õu

Finaal etendusest Hullumisstseene kvaliteetooperitest, SUVEAARIA 2008. Hoovil flötist Leonora Palu Surma rollis ja hoone sisemuses sopran Kai Kallastu Anna Bolenana. Foto Indrek Aija.

8.7.2009

Pühapäeval, 12. juulil 2009 algab Pärnu Ooperi etendustesari SUVEAARIA

Festivali esimese nädala jooksul on võimalik Pärnu Vanalinna õuel (Nikolai 26) näha kahte etendust: Andrus Kallastu muusikale põhinevat müsteeriumi VALGUS JA VARI ning eelmisel suvel esietendunud HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST installatsioon-ooperite sarjast KATALOOG.

Müsteerium Valgus ja Vari

Hullumisstseenid belcanto-ooperitest

Installatsioon-ooperite sarja KATALOOG esimene etendus HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST esietendus möödunud suvel. Pärnu Ooper pakub kolme hullumisstseeni, mis käsitlevad süütute naiste tundeid raha, võimu ja iharuse hammasrataste vahel. Need hullumisstseenid on tõelised pärlid belcanto-ooperi varamust: Vincenzo Bellini ooperist Puritaanlased ning Gaetano Donizetti ooperitest Lucia di Lammermoor ja Anna Bolena. Uue näo on lavastusele andnud kunstnik Pille Neeve ja koreograaf Kaspar Aus. Etenduse ettevalmistamisega on olnud seotud enamus RepooEnsemble’i liikmetest, laval näeme ja kuuleme sopran Kai Kallastut ja flötist Leonora Palut.

Mudamuusikateraapia: armastuse ja ilu süntees

Järmistel nädalatel tuuakse vaatajate ette eelmisel aastal esietendunud ja nüüd Vanalinna õue mõõtmetesse kohandatud Hans-Gunter Locki eksperimentaalne multimeediumietendus MUDAMUUSIKATERAAPIA LABORATOORIUM ning uue produktsioonina installatsioon-ooperite sarja KATALOOG teine etendus ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Pärnu Ooperi suvise programmi lõpetab luule ja muusika sünteesüritus KAHE ILU FESTIVAL, mille raames toimuvad workshop, luulemaraton, etnofuturistlik galakontsert ja kõnekoosolek.

Akustiliselt perspektiivikal Pärnu Vanalinna õuel toimuvaid SUVEAARIA etendusi saab sumedatel juuli- ja augustiõhtutel kuulata-vaadata kell 22.30 ja kõik etendused kestavad veidi üle tunni. Pilet 100 krooni on müügil kohapeal pool tundi enne etenduse algust.

Pärnu Ooperi intendant Andrus Kallastu tutvustab etendustesarja SUVEAARIA. Foto Indrek Aija.

SUVEAARIA etendused

Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26)

P 12.7.2009 kell 22.30 VALGUS JA VARI. Müsteerium

T 14.7.2009 kell 22.30 HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

N 16.7.2009 kell 22.30 HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

L 18.7.2009 kell 22.30 HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

P 19.7.2009 kell 22.30 VALGUS JA VARI. Müsteerium

T 21.7.2009 kell 22.30 MUDAMUUSIKATERAAPIA LABORATOORIUM. Multimeediumietendus

N 23.7.2009 kell 22.30 MUDAMUUSIKATERAAPIA LABORATOORIUM. Multimeediumietendus

L 25.7.2009 kell 22.30 MUDAMUUSIKATERAAPIA LABORATOORIUM. Multimeediumietendus

P 26.7.2009 kell 22.30 VALGUS JA VARI. Müsteerium

T 28.7.2009 kell 22.30 ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

N 30.7.2009 kell 22.30 ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

L 1.8.2009 kell 22.30 ARMUSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

P 2.8.2009 kell 22.30 VALGUS JA VARI. Müsteerium

T 4.8.2009 kell 22.30 HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

N 6.8.2009 kell 22.30 HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST. Installatsioon-ooper sarjast KATALOOG

L 8.8.2009 kell 22.30 ETNOFUTURISTLIK GALAKONTSERT. Kahe ilu festival

27.5.2009

Algasid Pärnu Ooperi SUVEAARIA 2009 lavastusproovid

Eelmisel nädalavahetusel algasid Pärnu Ooperi poolt kolmandat suve korraldatava etendustesarja Suveaaria lavastusproovid Pärnu Vanalinna õuel.

Pärnu Vanalinna õue (Nikolai 26) müüride vahel leiab 10. juulist kuni 10. augustini aset neli eriilmelist etendust, mille algusajaks on poolteist tundi enne südaööd. Etendustest pooled on uuemast muusikast ja pooled traditsioonilisest ooperimuusikast, mis on ühendatud elektroonilise muusika võimalustega.

Uue etendusena tuuakse installatsioon-ooperite sarjas KATALOOG välja soprani ja tenori duettide projekt Armustseene kvaliteetooperitest. Laulavad Kai Kallastu ja Roland Liiv. Etenduse lavastajaks on koreograaf Kaspar Aus, kunstnik Pille Neeve, muusikalise lahenduse eest vastutavad heliloojad Andrus Kallastu ja Hans-Gunter Lock ning pianist Jorma Toots.

Uuendatud kujul korratakse ka eelmisel aastal KATALOOGI sarjas esietendunud Hullumisstseene kvaliteetooperitest. Hullumistseene esitavad sopran Kai Kallastu ja flötist Leonora Palu.

Samuti korratakse eelmisel aastal Mudaravilasse komponeeritud Hans-Gunter Locki eksperimetaalset muusikateatrietendust Mudamuusikateraapia laboratoorium, mis on kohandatud ja arendatud Pärnu Vanalinna õue mõõtmetesse.

Neljandaks projektiks on Andrus Kallastu loomingule põhinev müsteerium VALGUS JA VARI, milles kõlab Stabat Mater elektroonikale, Stabat Mater häälele Kai Kallastu esituses ja Anima mea elektroonikale.

Suvi Pärnu Vanalinna õuel lõpeb Kahe ilu festivaliga. Toimub etnofuturistlik galakontsert, luulemaraton ja luuleworkshop.

Valminud on installatsioon-ooperite KATALOOGI etenduse Armustseenid lavakujunduse makett. Fotol vasakult: Kai Kallastu, Roland Liiv, Kaspar Aus, Pille Neeve, Andrus Kallastu. Foto: Indrek Aija

www.ooper.parnu.ee

11.5.2009

Modernistliku vokaalmuusika kontserdid Viljandi Jaani kiriku uue kontsertklaveri ostmise toetuseks

Teisipäeval, 12. mail kell 19 Tõrva kirik-kammersaalis, laupäeval, 16. mail kell 19 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis ja teisipäeval 19. mail kell 19 Viljandi Jaani kirikus toimuvad modernistliku vokaalmuusika kontserdid Viljandi Jaani kiriku uue kontsertklaveri ostmise toetuseks. Uus-Viini koolkonna heliloojate Arnold Schönbergi, Alban Bergi ja Anton Weberni laule esitavad sopran Kai Kallastu ja pianist Jorma Toots.

Muusikalise modernismi algusaegadeks võib pidada 1910-ndaid aastaid, kui toimusid murrangulised muutused paljude euroopa heliloojate muusikas. Prantsusmaal kirjutas sellel ajal uuenduslikku muusikat Claude Debussy, Leedus Mikalojus Konstantinas Čiurlionis ja Eestis Mart Saar. Austrias pani Arnold Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga aluse Uus-Viini koolkonnale. Lisaks uudsele meloodia- ja harmooniakäsitlusele leiab nende heliloojate loomingust seniolematuid rütme ja kõlavärve, mis said eeskujuks väga paljudele 20. sajandi heliloojatele. Nende helikeele novaatorite muusika vastuvõtt ei olnud aga alati probleemivaba. Näiteks tänapäeva kuulaja jaoks vägagi "süütud" ja konventsionaalsed Alban Bergi Altenbergi laulud op.4 kutsusid esiettekandel oma uudsete kõlade ja ebatraditsiooniliste mänguvõtetega esile publiku niisuguse pahameeletormi, et teose esitus tuli katkestada.

Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat, sopran Kai Kallastu on esinenud ooperi- ja suurvormisolisti ning kammerlauljana ja tegutsenud ka mitmete festivalide ning kontserdisarjade produtsendina. Tema rollide hulka kuuluvad Tatjana Pjotr Tšaikovski ooperis "Jevgeni Onegin", Teine naine Richard Straussi ooperis "Elektra", Vitellia Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "Tituse halastus”, Primadonna Juust audio-visuaalses kontsertetendus "Topeltwagner juustuga", Staar kontsert-maalis "Sinine öö", Hullunud sopran installatsioon-ooperis "Hullumisstseene kvaliteetooperitest" ning Patsient eksperimentaalses muusikateatrietenduses "Mudamuusikateraapia laboratoorium". Soolokavades on ta esitanud Richard Straussi, Giocchino Rossini, Robert Schumanni, Paul Hindemithi, Arnold Schönbergi, Rudolf Tobiase ja Veljo Tormise laule. Kai Kallastu repertuaari kuulub mh Ludwig van Beethoveni Kontsertaaria "Ah! perfido", Ferenc Liszti "Kolm Petrarca sonetti", Richard Straussi "Neli viimast laulu", Jean Sibeliuse "Luonnotar", Rudolf Tobiase ballaad "Sest ilmaneitsist ilusast", Arnold Schönbergi "Viisteist luuletust Stefan George "Rippuvate aedade raamatust"" ja Paul Hindemithi "Maria elu", mida ta on esitanud mitmetel festivalidel Eestis ja Soomes. Kai Kallastule on kirjutanud muusikat eesti heliloojad Andrus Kallastu, Tatjana Kozlova, Märt-Matis Lill, Hans-Gunter Lock ja Mart Siimer.

Pianist Jorma Toots lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Lilian Semperi klaveriklassis ja omandas seejärel magistrikraadi professor Matti Reimanni kammeransambliklassis. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud nii Eestis kui ka mujal. Lisaks aktiivsele tegevusele klassikalise pianistina on ta tegev ka jazz-muusikuna. Koos eesti parimate jazz-interpreetidega on ta salvestanud mitmeid heliplaate Eesti Raadiole ja plaadikompaniile Universal Music. Jorma Toots töötab klaveriõppejõuna Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias.

Kõigile modernistliku vokaalmuusika kontsertidele on sissepääs tasuta. Viljandi Jaani kiriku uue kontsertklaveri ostmise toetuseks saab teha annetuse kiriku korjanduskasti või Viljandi Jaani koguduse arveldusarvele nr 102 200 802 160 11, selgitus: klaver.

3.5.2009

PÄRNU OPERA: CALL FOR SCORES 2009

Pärnu Opera is looking for a work with theatrical dimension for soprano and up to 8-channel either live or pre-recorded electronics.

In the staff of the work can also be 1-4 acoustic instruments from selection: flute, violin, piano and cello.

The work can be at premiere, but the work can also be performed previously.

The duration of the work is free.

Please send all materials (score, libretto, audio, video, photos, drawings, diagrams, set design and costume sketches etc.) by e-mail to address of Pärnu Opera ooper@parnu.ee. Please download the large files to the internet and send the link of the file by e-mail. The volume of dispatched material is not limitated. It is important, that the material gives as complete as possible overview of work.

In the preparation of the work, which is suitable for repertoire of Pärnu Opera, is important the creative cooperation with the composer of the work or with other person familiar with the work.

The presumable performance of the work takes place in Pärnu Contemporary Music Days in January 2010.

The deadline for proposals is June 15th 2009.

Andrus Kallastu
Artistic Director
http://www.ooper.parnu.ee
ooper@parnu.ee

***

PÄRNU OOPER: TEOSEETTEPANEKUD 2009

Pärnu Ooper otsib repertuaari teatraalse lisaväärtusega teoseid sopranile ja kuni 8-kanalilisele kas eelsalvestatud või live-elektroonikale.

Teose koosseisus võib olla ka 1-4 akustilist instrumenti valikust flööt, viiul, tshello ja klaver.

Teos võib olla esiettekandel, kuid teos võib olla ka varem ette kantud.

Teose kestusel ei ole piirangut.

Materjal (partituur, libreto, audiosalvestis, videosalvestis, fotod, joonised, skeemid, lavakujunduse- ja kostüümikavandid vms) palun saata e-mailiga Pärnu Ooperi aadressile ooper@parnu.ee. Mahukamad failid palun laadida internetti ja saata e-mailiga link failile. Lähetatava materjali mahul ei ole piirangut. On oluline, et materjal annaks teosest võimalikult täieliku ülevaate.

Pärnu Ooperi repertuaari sobiva teose lavastuse ettevalmistamisel on oluline loominguline koostöö teose looja või muu teost tundva inimesega.

Teose eeldatav ettekanne toimub jaanuaris 2010 Pärnu Nüüdismuusika Päevadel.

Palun saata ettepanekud hiljemalt 15.juuniks 2009.

Andrus Kallastu
intendant
http://www.ooper.parnu.ee
ooper@parnu.ee

2.4.2009

Kallastu festival 2009: ood armastusele

Festivali raames toimub kuus eriilmelist kontserti:

Neljapäeval, 9.4.2009 kell 19 toimub Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi saalis audiovisuaalne kontsert Urban sounds Leonora Palu sarjast Vaata muusikat, kuula kunsti. Esinevad Indrek Palu (elektriviiul, live-elektroonika), Marek Talts (kitarrid, live-elektroonika) ja Hans-Gunter Lock (live-elektroonika). Visuaalse komponendi on valmistanud Gabriela Järvet ja Tõnis Liivamägi. Kontserdi kunstiline juht on Indrek Palu.

Suurel Reedel, 10.4.2009 kell 20 kõlab Pärnu Kunstihallis Andrus Kallastu Stabat Mater flöödile ja elektroonikale ning häälele. Esitajateks Monika Mattiesen (flööt) ja Kai Kallastu (sopran).

Ülestõusmispühal, 12.4.2009 kell 19 esitavad Kai ja Andrus Kallastu Pärnu Kunstihallis Richard Straussi armastuslaule.

Kolmapäeval, 15.4.2009 kell 19 toimub Pärnu Kunstihallis koreograafilise kompositsiooni Inimene esiettekanne. Pärnu Ooperi etenduses esineb Kaspar Aus (tantsija ja koreograaf). Kujundusideed: Raul Meel. Muusika: Andrus Kallastu. Reserveeritud etendus

Neljapäeval, 16.4.2009 kell 19 esitavad Kai Kallastu (sopran) ja Roland Liiv (tenor) Pärnu Kunstihallis armastusduette. Klaveril Andrus Kallastu

Reedel, 17.4.2009 kell 19 toimub Pärnu Kunstihallis Andrus Kallastu teose Ülemlaul esiettekanne. Esineb Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Indrek Palu (viiul), Jorma Toots (klaver). Palestrina ülemlaulumotette esitab vokaalansambel koosseisus Kai Kallastu (sopran), Karin Veissmann (alt), Indrek Palu ja Andrus Kallastu (tenor), Tõiv Tiits (bass). Dirigent Andrus Kallastu.

Kõik kontserdid on TASUTA

Info http://www.ooper.parnu.ee

20.2.2009

Pärnu Ooper

REPOO NÄDAL

14.-21.3.2009 Pärnu Kunstihall - Helsingi Balderi saal

Repoo nädala eesmärk on tutvustada originaalset pärnu repoo-ooperi kontseptsiooni rahvusvaheliselt. Kavas on neli eriilmelist repooetendust:

Kassandra uni: ballaad flöödile ja magajale,

Hullumisstseene kvaliteetooperitest: eksperiment hullule sopranile,

Fauni pärastlõuna: Mehe ja Naise suhte igavesed küsimused,

Sinine öö: Arnold Schönberg Kalifornia öös

KAVA

L 14.3.2009 kell 16.00 Pärnu Kunstihall. KASSANDRA UNI

P 15.3.2009 kell 16.00 Pärnu Kunstihall: HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST

T 17.3.2009 kell 19.00 Helsingi Balderi saal: KASSANDRA UNI

K 18.3.2009 kell 19.00 Helsingi Balderi saal: HULLUMISSTSEENE KVALITEETOOPERITEST

R 20.3.2009 kell 19.00 Helsingi Balderi saal: FAUNI PÄRASTLÕUNA

L 21.3.2009 kell 19.00 Helsingi Balderi saal: SININE ÖÖ

Pääse 100 krooni, müügil pool tundi enne algust Pärnu Kunstihallis ja eelmüügis Piletimaailma müügipunktides (http://www.piletimaailm.com).

Pääse 50 krooni pensionäridele, müügil pool tundi enne algust Pärnu Kunstihallis.

Õpilastele ja paljulapselistele peredele sissepääs tasuta.

Repoo-ooperi kontseptsioon:

1. Repoo-ooper on muusikateater, mille keskmes on inimene oma vigade ja voorustega.

2. Repoo-ooper areneb seriaalina mitmetes liinides, tegevusaeg ja -koht on müütiline kaasaeg.

3. Repoo-ooper realiseerub kolmel kujul: muusikateatri laboratoorium/workshop -> etendus -> videosalvestus.

4. Repoo-ooperi tegelaskujusid võiks võrrelda Commedia dell’Arte’i, koomiksite või seebiseriaalide tegelaskujudega: neil on nimi, elulugu ning seeriast seeriasse teatud piirides konstantne karakter. Tegu on tegelaskujude konstantsusest sündiva seriaali, ’ooperiseeriaga’. Vastavalt vajadusele esitavad need enam või vähem konstantsed tegelaskujud erinevaid rolle, tekib teater teatris, roll rollis.

5. Repoo-ooperi muusika on kompilatsioon erinevate heliloojate, ajastute ja kultuuride muusikast.

6. Repoo-ooperi teatrilaad on žanriliselt, vormiliselt ning väljenduselt mitmekülgne, sisaldades kultuuride ja ajastute piire ületavaid lahendusi antiigist nüüdisajani: tragöödiat, komöödiat, draamat, maske, nukke, laulu, tantsu, opera seria’t, opera buffa’t, no- ja kabuki teatrit, pekingi ooperit, muusikadraamat, melodraamat, operetti, muusikali, akrobaatikat, tulevärki, iluujumist jne.

7. Repoo-ooperi eesmärk on pakkuda nii tegijatele kui ka vaatajatele intelligentset meelelahutust, kuid olla ka suuremate ja kaalukamate muusikateatrivormide katseklaasiks.

Sõna REPOO on võetud kasutusele tähistamaks tagasi-, ka tagant-, kulissidetagust vaadet ooperile ning laiemalt muusikateatrile (teater teatris). Sõna on retrograad eestikeelsest sõnast OOPER.

Veijo Murtomäki 2008: ”Küsimus on ooperi- ning kontserdiinstitutsioonide kriitikas ja dekonstruktsioonis ehk institutsioonide kesksete konventsionaalsete elementide ja tegevusvormide lõhustamises osadeks, alternatiivide loomises, piiride ületamises ja uudsete muusikavormide ning –žanrite loomises koostöös teiste loomevaldkondadega. Kui selline institutsionaalne kriitika sünnib institutsioonide seest ning neid traditsioone valitsevate andekate muusikute, näitlejate ja videokonstnike ringis, on olemas suured eeldused uuteks veenvateks läbimurreteks. Traditsioonide murdmine on tähtis tulevikku suunatud tegevus, millest aegamööda filtreerub välja midagi kestvat, uued kristalliseerunud lahendused.”