Andrus Kallastu (1967)

Kolm momenti | Three moments, instrumentaalteater kammeransamblile | instrumental theater for chamber ensemble 2025

1. Purjekad | Sailboats

2. Vahvlipeer | Waffle fart

3. Blékété

Kolm momenti on kolme partikulaarse helimaterjali transkriptsioon noodikirjas. Momendi ja momentvormi mõiste võttis kasutusele Karlheinz Stockhausen seoses oma teosega Kontakte (1958–60). Moment on Stockhausenil heliteose mistahes vormiüksus, mis on äratuntav teatud äravahetamatu karakteri tõttu. Moment võib olla jagamatu kujund, selgete osistega struktuur või nende kahe segu. Moment võib olla staatiline või dünaamiline või nende kahe kombinatsioon. Moment võib olla mistahes pikkusega. Momentvorm on kompositsiooniline lähenemine muusikale, mille puhul teadlikult välditakse narratiivsust. Momentvormis teostes on momendid seotud mittelineaarselt. Kui momentide süsteem ammendub teatud hulga võimalustega, on vorm suletud. Kui momentide jada on lõpetamata, on vorm avatud. Momentvorm tingimata ei välista eesmärgipärastena tajutavaid protsesse. Momendid lihtsalt ei osale suunatud narratiivses kaares. Momentvorm ei ole suunatud kulminatsiooni suunas ning sellel puuduvad kulminatiivsele vormile tavapärased sissejuhatavad, tõusu, üleminekut ja hääbumist esindavad etapid. Samuti ei ole momentvorm piiritletud kogu teose kestust hõlmava arengukõverana. Vastupidi, momentvorm saavutab koheselt maksimumintensiivsuse, mille tase säilib kuni teose lõpuni. Momentvormis teoses võib igal hetkel oodata dünaamilist miinimumi või maksimumi ning teose arengu suund on ennustamatu. Momentvorm on justkui alati juba alanud ja jätkub igavesti. Momentvormis on korraga kõik või mitte midagi. Nüüd-hetki ei saa pidada neile eelnevate hetkede tagajärjeks ja tulevaste hetkede ettevalmistuseks. Momendid ei ole ka miski, millele inimene võiks loota. Momendid on pigem sõltumatud, võimelised eksisteerima iseseisvalt. Momentvormis ei ole hetk punkt ajateljel või mõõdetud kestusega ajalõik. Momentvorm keskendub olevikule, milles iga hetk loob otsekui vertikaalseid kiile läbi horisontaalse, tuues kaasa aja puudumise, igaviku. Igavik ei alga aja lõpus, vaid on olemas igal ajahetkel. Momentvormis teos taotleb justkui aja kaotamist või täpsemalt ajalise kestuse tunnetuse kaotamist. Kuigi momentvormis teos võib teatud aja möödudes lakata, on nii selle algus kui ka lõpp kuulaja jaoks tihti avatud.