STSEENE
RICHARD STRAUSSI OOPERITEST 1
R 10.2.2012
kell 18 Tõrva kirik-kammersaal
P 12.2.2012
kell 14 Pärnu Uue Kunsti Muuseum
R 17.2.2012
kell 18 Narva Aleksandri koguduse maja
P 26.2.2012
kell 16 Tartu Saksa Kultuuri Instituut
Kontsertidel
kõlavad stseenid Richard Straussi ooperitest Salome ja Arabella. Stseene
esitab Pärnu Ooperi Wagner-Strauss Ensemble koosseisus sopran Kai
Kallastu ja bariton Atlan Karp, keda saadavad klaveril neljal käel Liina
Lill ja Andrus Kallastu.
Pilet 5 eurot,
sooduspilet 3 eurot, müügil kontserdikohtades ja Piletilevis
NB!
Pilet Pärnus 7
eurot
Pärnu Ooper
koostöös Eesti Kultuurkapitali ja kontserdikohtadega
|
Foto
Pärnu Ooper
|
KAVA
Richard Strauss: SALOME
Kolmas
stseen
Wo
ist er, dessen Sundenbecher jetzt voll ist?
Jochanaan!
Ich bin verliebt in deinen Leib
Wird
dir nicht bange, Tochter der Herodias?
Richard Strauss: ARABELLA
Esimene
vaatus
Mein
Elemer! ... Nach dem Matteo sehnt sich
Teine
vaatus
Ich habe eine Frau gehabt …
Sie wolln mich heiraten, sagt mein Vater... Und du wirst mein Gebieter sein
Kolmas
vaatus
Kann
Ihr Diener im Hof zum Brunnen gehn... Das war sehr gut, Mandryka
Kai Kallastu, sopran
Atlan Karp, bariton
Liina Lill ja Andrus Kallastu, klaver
Piiblis on
Salomest juttu Matteuse (14, 1-12) ja Markuse (6, 14-28) evangeeliumis.
Nelivürst Herodes vangistas Ristija Johannese, kuna see mõistis hukka tema patuse
abielu vennanaise Herodiasega. Herodes ei julgenud siiski Johannest tappa,
kuna rahva silmis oli Johannes püha mees. Piiblis on märgitud ka Herodese
lihahimu kasutütre järele. Talle meeldis vaadata kasutütre tantsu oma
sünnipäeval. Herodiasel oli mehevennaga koos elamise pärast halb maine,
mistõttu just tema ässitab tütart küsima tantsu eest Ristija Johannese
pead. Kasutades ära mehe nõrkust oma tütre vastu, saab ta võimaluse
vabaneda tülikast prohvetist. Oscar Wilde’i draama Salome järgi loodud ooperist
sai oma aja üks enam eriarvamusi tekitanud teoseid. Ooperi esietendus viidi
tsensuuri keelu tõttu 1905. aastal Viinist üle Dresdenisse. Tsensoritest
hoolimata mängiti Salomed järgmistel aastatel ligi viiekümnes ooperimajas.
Möödunud sajandi alguse kohta oli Salome ooperilava jaoks tõepoolest
enneolematult julge ja häbitu. Ooperit süüdistati verepilastuse
lavaletoomises, kuna kuningas Herodesel on oma kasutütre Salomega suhe,
mida tänapäeval võiks nimetada seksuaalseks ahistamiseks. Salome tantsib
Herodesele seitsme loori tantsu. Teost süüdistati ka nekrofiilia
propageerimises. Kui Salome saab tantsu eest tasuks vangistatud prohveti
pea hõbekandikul, suudleb ta kõigi õuduseks laiba huuli. Salome iha Ristija
Johannese keha vastu on kristluse seisukohalt kõlvatu, samuti Salome
lihalik suhtumine Jeesusesse, kelle puhtusest Johannes talle räägib. 1905.
aastal mõjus šokeerivalt ka Straussi helikeel, mida tollases kriitikas
kirjeldati kui muusika “seaduste ja korra” hävitamist. Esitatavas steenis
püüab Salome vangistatud Ristija Johannest võrgutada, erutudes tolle
kehalistest võludest. Ristija Johannes aga tõrjub Salome lähenemiskatsed ja
neab tolle lõpuks ära.
Richard Straussi
lüüriline komöödia Arabella, mille libreto kirjutas Straussi kauaaegne koostööpartner
Hugo von Hofmannsthal, esietendus 1. juulil 1933 Dresdeni Semperooperis.
Ooperi tegevus toimub
1860-ndatel Viinis. Waldneri hotelli sviidis elav krahviperekond on
finantsraskustes. Peres kasvab kaks tütart, Arabella ja Zdenka, kes tuleb
kasulikult mehele panna. Selleks noorim tütar peab teesklema noormeest
“Zdenkot”, sest kahte tütart seltskonnas esitleda on liiga kulukas. Zdenka
on kiindunud noorde ohvitseri Matteosse, kes palub temalt abi Arabella
südame võitmiseks. Perekond on aga märganud võõrast härrasmeest, kes veedab
tihti aega nende akende all oodates. Arabella tunnistab endale, et krahv
Elemer ega ka ohvitser Matteo pane tema südant kiiremini lööma. Ta tunneb
hoopis huvi võõra vastu, kes käib nende akende all ja igatseb kuulda tema häält.
Arabellale endale on ka tema tunded ja soovid üllatuseks ning ta naerab, et
kindlasti on võõras hoopis abielumees. Lisaks pole üldse aega mõelda
kosilastele, sest õhtul toimub vastlapäevaball ja Arabella on selle balli
kuninganna. Pärast kõikvõimalikke segadusi lõpeb ooper siiski hästi.
Arabella ja Mandryka, võõras härrasmees akna taga, ning Zdenka ja Matteo
leiavad õnnelikult teineteist.
|
|
|
Sopran Kai
Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis
Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on
täiendanud ennast nimekate vokaalpedagoogide, professorite Irina
Gavrilovici, Teresa Żylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko
juhendamisel ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja
Soomes. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning
väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate
nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on
laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu
Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solis-tina. Intensiivne
loominguline töö seob teda abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on
esitanud kümneid vokaalkavu.
Bariton
Atlan Karp töötab Vanemuise teatri ooperisolistina. Lauluõpinguid alustas
ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, jätkas Eesti
Muusikaakadeemias ning lõpetas Soomes Sibeliuse Akadeemias Jorma Hynnise ja
Pekka Kähköse juures. Ta on täiendanud ennast Peterburi Maria teatris ning
osalenud näiteks Gundula Janowitzi, Tom Krause, Dmitri Hvorostovski ja
Jelena Obrastsova meistrikursustel. Laulja ooperirollide hulka kuuluvad
näiteks Scarpia Giacomo Puccini ooperis Tosca, Rigoletto Giuseppe Verdi
ooperis Rigoletto, Onegin Pjotr Tšaikovski ooperis Jevgeni Onegin. Lisaks
klassikalisele repertuaarile on ta osalenud ka paljude nii eesti kui ka
soome nüüdisteoste esiettekannetel, näiteks Anti Marguste mono-ooper
Andrese neli monoloogi, Märt-Matis Lille Ryokani lugu ja Kurb rõõm, Kristjan
Kõrveri Maa ja mere laulud ning Pasi Lyytikäineni ooper Helsinkiin. Atlan
Karpi on pärjatud esimene kohaga Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel
aastal 2000 ning Vanemuise teatri muusikaauhinnaga aastal 2008.
Pianist Liina Lill
töötab klaveri ja instrumendipedagoogika õppejõuna Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemias ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on
lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri
interpretatsioonipedagoogika erialal ja täiendanud ennast Sibeliuse
Akadeemias klaveripedagoogika erialal. Pianisti uurijategevus hõlmab
klaverimängu ergonoomika ja hügieeni küsimusi, keskendudes esitaja
närviprotsessidele muusikateose õppimisel ja esitamisel. Solisti ja
ansamblistina on ta esinenud Eestis, Soomes ja Saksamaal. Pärnu Ooperi
tegevusega on Liina Lill seotud 2010. aastast.
Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega
Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud
erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja
Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus
Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid
gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni
ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema
meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard
Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi
kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri
vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui
ka instrumentalistidele.
|
|
