R 6.4.2012 kell
18 Pärnu Eliisabeti kirik
L 7.4.2012 kell
15 Tallinna Jaani kirik
Kontserdil kõlavad helilooja
ja dirigent Andrus Kallastu teosed Stabat Mater flöödile ja
elektroonikale “Tunc videns Iudas”, ANIMA MEA elektroonikale ja Stabat
Mater soolohäälele. Teoseid esitavad flötist Leonora Palu, sopran Kai
Kallastu ning elektroonikal helilooja Andrus Kallastu.
|
|
KAVA
Andrus Kallastu
(1967)
Stabat Mater flöödile ja elektroonikale “Tunc
videns Iudas” (2005-2007)
ANIMA MEA elektroonikale (2006)
Stabat Mater soolohäälele (1999)
Andrus Kallastu
Stabat Mater flöödile ja elektroonikale “Tunc videns Iudas” (2005-2007) ja
ning Stabat Mater soolohäälele (1999) kuuluvad Stabat Materi teksti põhjal
loodud teoste kimpu, milles leiduvad veel Stabat Mater kõnelauljale (1998),
Stabat Mater tšellole (1999), Stabat Mater elektroonikale (2000) ning
Stabat Mater viola da gambale (2001). Teoseid võib vaadelda seeriana, mille
elemente nii järjestikku kui pealistikku ümber paigutades on võimalik luua
uusi kompilatsioone. Kõik teosed põhinevad samal helikõrguste real ning
ammutavad oma vormi-idee arvatavasti aastast 1719 pärinevalt Domenico
Scarlatti Stabat Materilt kümnele vokaalhäälele ja basso continuole. Stabat
Mater flöödile ja elektroonikale kõlas esimest korda Monika Mattieseni
esituses Kallastu festivalil aastal 2007. Stabat Mater soolohäälele on
kõlanud erinevates ettekannetes ja kooslustes muude teostega päris mitmeid
kordi nii Soomes kui Eestis. Seda lauljale mitte kõige lihtsamat teost on
esitanud soome metsosopran Susanna Tollet ja eesti sopran Kai Kallastu.
Anima mea on
lindilugu, mis sündis ühe traagilise sündmuse ajel reekviemina 2006. aasta
sügisel.
Andrus Kallastu loomingu võib jagada kahte stiiliperioodi.
Suurem osa konservatooriumi päevil (1985–1990) kirjutatud teostest on tolle
aja eesti muusikale omases neoklassitsistlikus vaimus ja kannavad modaalse
mõtlemise mõjutusi. Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii eesti
ühiskonnas kui ka isiklikus elus tõi Kallastu loomingusse pöörde. Sel
kümnendil tegeles ta intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema koolkonna
heliloojate muusikaga ning sai tugevaid mõjutusi Helsingis õppides.
Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpupoole. Neid
iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli ning müra
piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja
erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu.
Lisainfo
www.kallastu.ee
Kai Kallastu, sopran
Leonora Palu, flööt
Andrus Kallastu, elektroonika
Pilet 7 eurot,
sooduspilet 4 eurot, eelmüügis Piletilevis ja pool tundi enne kontserdi
algust kohapeal
Pärnu Ooper
koostöös Pärnu Eliisabeti ja Tallinna Jaani kogudusega
|
|
|
Flötist Leonora Palu tegutseb aktiivselt
kammermuusikuna. Erinevad kontserdiprojektid on viinud teda konkurssidele
ning festivalidele Leetu, Soome, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja
Itaaliasse. Aastatel 2001-2008 töötas ta Rahvusooperis Estonia orkestrandina.
Hetkel töötab ta Pärnu Linnaorkestris, esinedes pidevalt ka
orkestrisolistina. Leonora Palu on sage ansamblipartner Eesti parimatele
instrumentalistidele. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset
muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige.
Sopran Kai
Kallastu on esinenud
solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaar
hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega
lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete
vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval
Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete
projektikollektiivide solistina. Intensiivne loominguline töö seob teda
abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.
Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste
muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal
Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide
kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja
teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne:
interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate
interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja
klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii
Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis
ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi
inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud
ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele.
|
|
