Esileht > Projektid > Illuminatsioonid >

ILLUMINATSIOONID

R 30.9.2011 kell 19 Pärnu Eliisabeti kirik
L 1.10.2011 kell 15 Tallinna Jaani kirik

Kontserdikavas ILLUMINATSIOONID kõlab kolm eredat ja eriilmelist 20.sajandi muusika teost keelpilliorkestrile: Anton Weberni 5 pala op.5, Benjamin Britteni “Illuminatsioonid” Arthur Rimbaud’ tekstile ja Witold Lutoslawski Leinamuusika. Esinejate sooviks on viia kuulajad elu igavikulistele radadele.

Esinevad sopran Kai Kallastu, Pärnu Ooperi orkester ja dirigent Andrus Kallastu.

KAVA

Anton Webern (1883–1945)

Viis pala (5 Sätze), Op.5 keelpilliorkestrile (1909/1929)

I. Heftig bewegt

II. Sehr langsam

III. Sehr bewegt

IV. Sehr langsam

V. In zarter Bewegung

Benjamin Britten (1913-1976)

Illuminatsioonid (Les illuminations), Op.18 (1939)

Tekst Arthur Rimbaud

I. Fanfare

II. Villes

IIIa. Phrase

IIIb. Antique

IV. Royaute

V. Marine

VI. Interlude

VII. Being Beauteous

VIII. Parade

IX. Depart

Kai Kallastu, sopran

Witold Lutoslawski (1913-1994)

Leinamuusika (Musique Funèbre/Muzyka zalobna) (1958), pühendatud Bela Bartók'i mälestusele

Prologue

Metamorphoses

Apogeum

Epilogue

Anton Weberni 5 pala op. 5 aastast 1909 on algselt kirjutatud keelpillikvartetile. Esimene versioon keelpilliorkestrile valmis 1928. aastal. Kuna helilooja oli sellega rahulolematu, valmis aasta hiljem teose uus seade.

Benjamin Britten valis oma teosesse üheksa tekstikatkendit Arthur Rimbaud’ suuremast proosaluuletuste tsüklist “Illuminatsioonid”. Teose esmaesitajaks oli rootsi sopran Sophie Wyss, kellega Brittenit sidus tihe koostöö. Selles suurepärases teoses ühinevad ere muusikaline kujund ja leidlikud kompositsioonitehnilised lahendused. Teose hilisemaks sagedaseks esitajaks kujunes aga Britteni kauaagne elukaaslane, tenor Peter Pears, kellele helilooja on pühendanud ka tsükli ühe osadest: "Being Beauteous".

Witold Lutoslawski “Leinamuusika” keelpillidele on üheosaline teos, mille helilooja on liigendanud neljaks alalõiguks. Esimene lõik (Proloog) põhineb kaksteisthelireal, milles kõlavad üksnes tritoonid ja väiksed sekundid. Teine lõik (Metamorfoosid) viib läbi intensiivse rütmilise diminutsiooni teose haripunktini lõigus Apogee. Viimane lõik (Epiloog) algab fortissimo ja vaibub müstilise tšellosoolona.

Pärnu Ooperi orkester

Kontsertmeister Leena Laas

Mary-Ann Eessaar, Kristi Timma, Riina Roolaid, Maria Goršenina (1.viiul)

Valeria Rjumina, Miina Laanesaar, Maaren Randvere, Kerstin Kullerkupp (2.viiul)

Viljar Kuusk, Kristiina Talen, Liisi Assav (vioola)

Aare Tammesalu, Villu Vihermäe, Silvia Ilves (tšello)

Tauno Õun, Marek Mere (kontrabass)

Dirigent Andrus Kallastu

Pääse hinnaga 10 eurot on müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal.

Pääse hinnaga 7 eurot eelmüügis internetis www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee ning Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides üle Eesti.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Koostöös Pärnu Eliisabeti ja Tallinna Jaani kogudusega

Sopran Kai Kallastu on ooperi-, kammermuusika- ja suurvormilaulja. Tema esinemised on rõõmustanud publikut Eestis, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Soprani repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike ning eksperimentaalsete teoste esmaesitaja. Samas on lauljanna rõhutanud, et traditsioonilise klassikalise koolituse saanud lauljana naudib ta kõige rohkem bel canto repertuaari esitamist. Mitmed Eesti ja välismaa muusikakriitikud on toonud esile soprani mahedat, kuid säravat ja kaunist ning suursugust tämbrit, meisterlikku vokaaltehnikat ja kirglikku interpretatsiooni. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solistina.

Viiuldaja Leena Laas on esinenud solistina ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal ning arvukatel kontsertidel esitanud teiste tuntud heliloojate kõrval palju eesti muusikat. Koostöös pianist Nata-Ly Sakkosega on valminud CD „Poème d’amour”. Ta on olnud mitmete orkestrite ja projektikollektiivide liige: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Kremerata Baltica, Tallinna Kammerorkester, Tallinn Sinfonietta, Jyväskylä Linnaorkester (Soome) jpt. 2001-2002 oli Leena Laas üks Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeistritest. 1998.aastast on ta oma sünnilinna Narva Sümfooniaorkestri kontsertmeister ja 2011. aastast Pärnu Ooperi orkestri kontsertmeister.

Dirigent ja helilooja Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast kuni ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Dirigendi ja heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele.

Pärnu Ooperi orkestri tegevuse eesmärk on pakkuda pärnu publikule maailmaklassikasse kuuluvaid heliteoseid, mis pärnu kontserdielus tavaliselt ei kõla, tutvustada pärnu heliloojate loomingut ja võimaldada pärnu interpreetidele kaalukaid esinemisvõimalusi nii Pärnus kui ka väljaspool. Orkester esines esimest korda 1993. aastal, kui Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis kanti kontsertettekandena ette Wolfgang Amadeus Mozarti Figaro pulm (dirigent Rolf Gupta). 1994. aastal toimunud sama ooperi lavastust Endla teatris võib pidada ka Pärnu Linnaorkestri esimeseks faktiliseks esinemiseks. 2011. aasta kannatusajal kandis orkester ette C.Ph.E.Bachi flöödikontserdi d-moll ning Luigi Boccherini vokaalteose Stabat Mater. Solistidena esinesid pärnakatest flötist Leonora Palu ja sopran Kai Kallastu. Pärnu Ooperi orkestrit juhatas Andrus Kallastu.

5. jaanuaril 1993 asutatud Pärnu Ooper on eriilmeliste produktsioonidega pakkunud kvaliteetset musitseerimist ja intrigeerivaid teatrilahendusi.
Lisaks ooperiajaloo standardrepertuaarile võib Pärnu Ooperi etenduste hulgas leida müsteeriumilaadseid kiriklikke kompositsioone, nüüdisooperit, perfoomenseid, multimeediumietendusi, dramatiseeritud kontserte ja eksperimentaalset muusikateatrit.
Pärnu Ooperi tuuma moodustab heliloojatest, interpreetidest, kirjanikest, visuaalkunstnikest, näitlejatest ja teistest loovisikutest koosnev rahvusvaheline Repoo Ensemble, mille eesmärgiks on originaalse repoo-ooperi kontseptsiooni realiseerimine.
Pärnu Ooperi kunstiline juht on helilooja ja dirigent Andrus Kallastu.