|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Esileht > Musica Sacra > Musica
Sacra sügis 2012 > Abonement 007 > Abonement 007 arhiiv > |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ooo
MUSICA SACRA Sügis 2012 Kohtumispaik laupäeval kell neli Laupäeviti, 8.9-24.11.2012 kell 16 Pärnu Eliisabeti
kirikus (Nikolai 22)
Pärast kontserti toimub esinejate ja publiku vestlusring Üksikpääse 7 eurot müügil pool tundi enne kontserdi algust
kohapeal ning Piletilevis ja Piletimaailmas Abonementpääse 24 eurot, müügil Piletilevis ja
Piletimaailmas, annab õiguse külastada sarja kõiki sügishooaja 2012 kontserte Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm
õpilastele, info ooper@parnu.ee Koostöös: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Pärnu
Eliisabeti kogudus, Pärnu Ooper o |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5. jaanuaril 1993 asutatud Pärnu Ooper on eriilmeliste produktsioonidega pakkunud
kvaliteetset musitseerimist ja intrigeerivaid teatrilahendusi. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 8.9.2012 kell 16.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseum MARIA
ELU. Kavas Hindemith
Kai Kallastu (sopran) Andrus Kallastu (klaver) Kava Paul Hindemith (1895-1963) ”Das Marienleben”, op.27
(1922-1923), uus versioon (1948) Tekst: Rainer Maria Rilke ”Das Marienleben”, (1912) 1. Geburt Mariä – Maria sünd 2. Die Darstellung Mariä in Tempel – Maria ilmutus templis 3. Mariä Verkündigung – Maria ilmutus 4. Mariä Heimsuchung – Maria külaskäik 5. Argwohn Josephs – Joosefi kahtlus 6. Verkündigung über den Hirten – Ilmutus karjastele 7. Geburt Christi – Kristuse sünd 8. Rast auf der Flucht in Ägypten – Puhkehetk põgenemisel
Egiptusesse 9. Von der Hochzeit zu Kana – Kaana pulmast 10. Vor der Passion – Enne kannatust 11. Pietà – Kannatus 12. Stillung Mariä mit dem Auferstandenen – Maria
ühinemine ülestõusjatega 13. Vom Tode Mariä I – Maria surmast I 14. Vom Tode Mariä II – Maria surmast II 15. Vom Tode Mariä III – Maria surmast III Kontserdil kõlava laulutsükli ”Maria elu” idee on joonistada
Jumalaema elu tervikkaar. Kompositsioonis on ühendatud Rainer Maria Rilke
kõrgintellektuaalne ning Wendy Virgo tavastiil. Kuigi kompositsioon on
Mariast, on selle keskmes siiski Jeesus. Wendy Virgo sõnadega: ”Kui
kirjutasin Mariast, tundsin, et teema juhatas mind kõrvalekaldumatult Jeesuse
juurde. Pilku oli keeruline suunata vaid Mariale, kuna Maria kogu elu sihiks
oli Jeesus!” Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia
Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on
olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on
esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete
orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist
nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete
vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat
aastatel 2009, 2010 ja 2012. (http://www.kallastu.ee) Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd
paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis,
Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide
ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse,
stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt
mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast
ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud
barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka
kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski,
Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb
Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on
ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele.
(http://www.kallastu.ee) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 15.09.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik VÄSINUD KUU. Kavas Jolivet, Kallastu,
Ligeti, Lorentzen, Sink
Leonora Palu (flööt) Andrus Kallastu (orel) väsimus ... kuu ... palved ... mere
jõud KAVA Andrus Kallastu (1967) Aaria Mull' küllalt sai / Ich hab’ genug (2000), versioon flöödile ja orelile
(2009) Kuldar Sink (1942-1995) Süit nr. 1 sooloflöödile (1964) Bent Lorentzen (1935) Kuu / Luna orelile (1985) Andre Jolivet (1905-1974) Kolm osa teosest Viis loitsu / Cinq Incantations sooloflöödile (1936/1937) 1. Et kohtumine vahetalitajatega
oleks rahumeelne / Pour accueillir les négotiateurs - et que l'entrevue soit
pacifique 3. Et lõikus oleks rikkalik / Pour que la moisson soit riche
qui naîtra des sillons que le laboureur trace 4. Et maailm ja selle olevused
oleks ühendatud headuses... / Pour une communion sereine de l'être avec le monde György
Ligeti (1923) Maht / Volumina orelile (1962/1966) Flötist Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna.
Erinevad kontserdiprojektid on viinud teda konkurssidele ning festivalidele
Leetu, Soome, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Aastatel
2001-2008 töötas ta Rahvusooperis Estonia orkestrandina. Hetkel töötab ta
Pärnu Linnaorkestris, esinedes pidevalt ka orkestrisolistina. Flötist on
nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble
liige. Samuti tegutseb ta produtsendina ning originaalsete ning
eksperimentaalsete muusikaliste sündmuste korraldajana. Nende hulgas näiteks
erinevaid kunstiliike ühendava kontserdisarja „Vaata muusikat, kuula kunsti“
kunstilise juhina. Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (http://www.kallastu.ee) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 22.09.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik B-VITAMIIN. Kavas
Buxtehude, Bieber, Bach, Benda, Beethoven, Brahms, Bartok
Leena Laas (viiul) Tuuliki Jürjo (orel) Kava Dietrich Buxtehude (1637-1707) Prelüüd ja fuuga d-moll Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sonaat nr.2 A-duur BWV 1015
(1719) I Dolce II
Allegro III
Andante un poco IV
Presto Heinrich Ignaz Franz von Bieber (1644-1704) Passacaglia
"Kaitseingel" ("Schutzengel") g-moll (1676)
(sooloviiulile) Léon Boëllmann (1862-1897) Gooti süit (1895) I
Introduktsioon-koraal II Gooti
menuett Ludvig van Beethoven (1770-1827) Romanss G-duur op. 40 (1800) Johannes Brahms (1833-1897) Valss op. 39 nr. 15 (1865) Béla Bartók (1881-1945) Rumeenia rahvatantsud (1915), 6
osa Kontserdil kõlavate teoste loojaid ühendab perekonnanime
esitäht B: Dietrich Buxtehudet (1637 - 1707) loetakse üheks
kaalukamaks Põhja-Euroopa barokki esindavaks heliloojaks Heinrich Schützi ja
Johann Sebastian Bachi ajastute vahepeal. Buxtehude oli Bachi õpetaja ja suur
eeskuju. Johann Sebastian Bachi (1685-1750) võib pidada tähtsaimaks
saksa baroki ja võib-olla kõigi aegade suurimaks heliloojaks üldse. Tema
unikaalsed sonaadid viiulile ja obligaathäälele täidavad erilise koha 18.
sajandi instrumentaalmuusikas. Säilitades barokiajastu tunnusjooni, rajasid
nad teed viini klassikalisele sonaat-allegrole, mis kristalliseerus Haydni,
Mozarti ja Beethoveni sonaatides. Ignaz Franz von Biber (1644-1704) oli Tšehhi-Austria
helilooja, kelle looming mängis tähtsat rolli viiulimängu arenguloos. Tema
müsteeriumilaadsesse viiulisonaatide tsüklisse "Roosipärjasonaadid"
kuuluv Passacaglia on üks esimesi sooloviiulile kirjutatud teoseid. Léon Boëllmann (1862-1897) oli prantsuse helilooja, kelle
vähestest oreliteostest tuntuim, Gooti süit, on tänaseni populaarseim teos
orelivirtuooside repertuaaris. Ludvig van Beethoveni (1770-1827) omaaegne tuntus
pianistina varjutab tihti fakti, et ta oli ka võimekas viiuldaja. Beethoveni
Romanss G-duur tõendab peent instrumenditundmist. Johannes Brahms (1833-1897) virtuoosse pianistina esitas
enamuse oma teostest esiettekannetel ise. Ka tegi ta tihedat koostööd oma aja
parimate interpreetidega, kellest üks oli näiteks Clara Schumann. Schumanni
vastu tundis Brahms erilist sümpaatiat. See ajendas teda kirjutama muusikat
neljale käele, et musitseerida koos oma muusaga. Nii sündisid näiteks kuulsad
valsid op. 39. Béla Bartók (1881-1945) oli ungari helilooja, pianist ja
folklorist. Rahvamuusika uurimine oli Bartókile muusika kirjutamisel
otsustava tähtsusega. Ta avastas, et enamus tema kogutud rahvamuusikast
põhines vanadel kirikulaadidel, sisaldades omapäraseid rütme ja tempolist
vabadust. Loodetavasti mõjuvad nende muusikaajaloo suurkujude
mitmekesise karakteriga teosed kui tunnine B-vitamiini kuur!
Tuuliki Jürjo on lõpetanud 1989. aastal Tallinna Riikliku
Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal ning 2010. aastal Eesti Muusika-
ja Teatriakadeemia magistrantuuri oreli erialal professor Andres Uibo
oreliklassis. Talle on omistatud koorijuhi IV kategooria ja kirikumuusiku A
kategooria. 1992-2000 oli ta Tartu Maarja koguduse organist ja kammerkoori
Soli Deo Gloria dirigent. Alates aastast 2000 on ta Narva Aleksandri koguduse
koorijuht–organist, Narva Eesti Gümnaasiumi muusikaõpetaja ning Narva Koorikooli
oreliõpetaja. Ta tegutseb ka Eesti Kirikumuusika Liidu juhatuse esimehena.
Organistina on ta esinenud Eestis, Soomes, Leedus, Rootsis, Saksamaal ja
Prantsusmaal. Narva Aleksandri koguduse muusikajuhina organiseerib kontserte
ja kontserdisarjasid Narvas ning Narva Kontserdi tegevjuhina üle kogu Eesti. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 8.9.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik FORCE MAJEURE. Kavas Bach, Varres
Aare Tammesalu (tšello) Ardo Ran Varres (fonogramm) Kava Johann Sebastian Bach (1685-1750) Süit soolotšellole nr. 2 d-moll BWV 1008 (1721) Prelude Allemande Courante Sarabande Manuet I
& II Gigue Ardo Ran Varres (1974) Force majeure tšellole
ja fonogrammile (2012, esiettekanne) vahel peame kõnelema iseendaga esitama keerulisi küsimusi ja püüdma leida selgeid
vastuseid alati see ei õnnestu, vähemalt sõnades mitte siis tuleb appi muusika - universaalne ja samas nii mõjuv,
abstraktne ja ometi paljuütlev, lohutav ja kõike mõistev ... Kontsert on pühendatud parvlaeval Estonia hukkunute
mälestusele. Vabakutseline helilooja ja näitleja Ardo Ran Varres on
õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas
Lavakunstikoolis. 2009-2011 täiendas ta end EMTA kompositsiooniosakonna
magistrantuuris Helena Tulve õpilasena. Ta on töötanud näitlejana Rakvere
Teatris ja Eesti Draamateatris. 2003-2011 töötas ta Eesti Draamateatri
muusikaala juhatajana. Näitlejana on ta Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal
mänginud üle kolmekümnes rollis ning teinud kujunduse üle viiekümnele
lavastusele, filmile, seriaalile ja kuuldemängule. Ta on teinud koostööd
paljude eesti ja külalislavastajatega erinevates teatrites ning kirjutanud
muusikat nii klassikalistele, eesti algupärastele kui ka muude maade
kaasaegsetele näidenditele. Koos Peeter Raudsepa ja Toomas Suumaniga on ta
kirjutanud muusikali Aino Perviku noorteloo "Arabella ja Taaniel"
ainetel. Tema teatrimuusikat on ilmunud plaatidel "Macbeth" (2001)
ning "Arabella ja Taaniel" (2003). Tema loomingut on korduvalt
auhinnatud. 2004. aastal sai ta Eesti Draamateatri kolleegipreemia Ilu-Ants.
Aastast 2007 kuulub ta Eesti Heliloojate Liitu. Oma teose "Force
majeure" kohta on ta öelnud: "Miks ei laabu asjad alati nii nagu me
soovime? Mis saab siis, kui sündmused arenevad vastupidiselt meie tahtmisele,
ootusele ja soovidele? Millised parameetrid on jõul, mille kohta me ütleme
„vääramatu”?" Tšellist
Aare Tammesalu tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades
nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne
kontserdikorraldaja ja pedagoog. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna
Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus
Konservatooriumis Ivo Juuli ja Toomas Velmeti juures. Hiljem täiendas end
Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Peeter Paemurru juhendamisel.
Tammesalu on soleerinud paljude orkestrite solistina Eestis ja mujal ning on
Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble
liige. Ta on paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaesitaja. Tammesalu on
Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu aseesimees ning Eesti Interpreetide Liidu ja
Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta stipendiaat. (http://tammesalu.com/) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 6.10.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik ORELIKONTSERT. Kavas Byrd, Gabrieli,
Gibbons, Gringy, Merulo
Marju Riisikamp (orel) Kava Nicolas de Grigny (1672-1703) Dialogue Récit
de tierce en taille (Gloria) Dialogue
sur les grands Jeux Cromorne
en taille à 2. parties /Premier Livre d´orgue, 1699/ Orlando Gibbons (1585-1625) Fantazia
of foure parts William Byrd (1540-1623) Fancy
in G (Musica Britannica) Andrea Gabrieli (ca 1515-1586) Praeludium
1. tono Ricercare
7. tono Claudio Merulo (1533-1604) Toccata
Quinta del 2. tono (Libro I) Giovanni Gabrieli (ca
1557-1612) Ricercare
del 7. e 8. tono Canzona
9. e 10. tono Marju Riisikamp sai 1982. aastal pianisti diplomi Tallinna
Riiklikus Konservatooriumis (dots. Virve Lippus) ning täiendas end seejärel
oreli (Hugo Lepnurm) ja klavessiini erialal nii Eestis kui raja taga. Tema
õpetajateks arvukatel meistrikursustel on olnud Christopher Stembridge, Luigi
Ferdinando Tagliavini, Pieter van Dijk, Marieke Spaans ja Edoardo Bellotti.
Ta on osalenud paljude vanamuusikaansamblite töös, töötanud lektorina EMTAs
ning continuo-mängijana Riia ooperis. Arvukad esinemised nii solisti kui ka
ansamblistina on teda viinud Soome, Rootsi, Venemaale, Leetu, Lätti,
Saksamaale ja Itaaliasse.Ta on andnud välja kaks CD-d: Espressione ja
Renaissance organ music from England and Italy. Ta oli 2010. aastal Eesti
Interpreetide Liidu ja Kultuurkapitali stipendiaat ning käesoleval ajal õpib
EMTAs doktoriõppes. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 6.10.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik AINULT BACH
Leena Laas (barokkviiul,
viiul) Ines Maidre (orel) Kava Johann
Sebastian Bach (1685-1750) Piece d'orgue BWV 572 orelile (1705–06) Sonaat sooloviiulile nr.1 g-moll BWV 1001 (1703)
(barokkviiul) I Adagio II Allegro III Andante IV Allegro Prelüüd ja fuuga d moll BWV 539 orelile Sonaat nr.1 h-moll BWV 1014 (1718) viiulile ja
obligaathäälele I Adagio II Fuga (Allegro) III Siciliana IV Presto Tokaata d moll BWV 565 orelile Aaria orkestrisüidist nr.3 D-duur (1729-30) Oma eluajal ja veel 18. sajandi
lõpupoolel oli Johann Sebastian Bachi looming tuntud võrdlemisi kitsas asjatundjate
ringis. Heliloojana hakati Bachi laia publiku poolt tunnustama alles 19.
sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda barokiajastu üheks põhiliseks
heliloojaks ning üheks suuremaks heliloojaks terves muusikaajaloos üldse.
Leitakse ka, et Bachi loominguga algas saksa klassikalise muusika kõrgaeg.
Tänapäeva Eesti interpreetide kontserdikavades kuuleb Bachi muusikat siiski
üllatavalt vähe. Nii võikski öelda, et Bachist rääkimise asemel võiks tema
loomingut rohkem mängida ja kuulata. Viiuldaja Leena Laas on esinenud solisti ja ansamblistina
Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal ning arvukatel kontsertidel
esitanud lisaks klassikalisele põhirepertuaarile ka palju eesti muusikat.
Koostöös Nata-Ly Sakkosega on valminud CD “Poème d’amour”. Ta on olnud
mitmete orkestrite ja projektikollektiivide liige: Eesti Riiklik
Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Kremerata Baltica, Tallinna
Kammerorkester, Jyväskylä Linnaorkester. 2001-2002 oli Leena Laas üks
Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeistritest. 1998. aastast on ta oma
sünnilinna Narva Sümfooniaorkestri kontsertmeister ja 2011. aastast Pärnu
Ooperi orkestri kontsertmeister ning Klaaspärlimäng Sinfonietta liige. Leena
Laas on täiendanud end nimekate professorite juhendamisel arvukatel
meistrikursustel: Tallinnas ja Pärnus (Igor Bezrodnõi Moskvast, Sigiswald
Kuijken Belgiast, Anatoli Reznikovski Peterburi konservatooriumist) ning
Pariisi Konservatooriumis (prantsuse professorid Regis Pasquier’ ja Gérard
Poulet). Lisaks on ta osalenud barokkviiulivirtuoosi Anton Steck’i
meistrikursusel Kölnis ja jätkab enesetäiendamist barokkviiuli guru Andrej
Rešetini juures Peterburis. Leena Laas on Eesti Interpreetide Liidu
stipendiaat 2009, 2010 ja 2012. Lisaks aktiivsele interpreeditegevusele on Leena
Laas viiulipedagoog ning juhendanud meistrikursusi ka Kokkolas (Soome).
Praegu tegutseb ta Keila ja Nõmme Muusikakoolis viiuliõpetajana. Ines Maidre muusikaline haridustee sai alguse
klaveriõpingutest Tallinna Muusikakeskkoolis ja jätkus klaveri ja oreli
erialal Eesti Muusikaakadeemias professorite Bruno Luki ja Hugo Lepnurme käe
all (diplom cum laudemõlemal
erialal). Aastatel 1989–1991 jätkas ta õpinguid Prantsusmaal Daniel Rothi
juures (diplom Prix d’Excellence).
Lisaks sellele on ta täiendanud ennast arvukatel meistrikursustel. 1991.
aastal saavutas Ines Maidre esikoha Concours Musicale d’Ile de Fance’il
Versaille’s (Premier
Prix Unanimite). Ta on esinenud arvukate soolokontsertidega nii
kodu- kui välismaal, sealhulgas sellistes kuulsates katedraalides nagu
Westminster Abbey Londonis ja Notre-Dame Pariisis. Tema repertuaar on
ulatuslik ja mitmekesine, sisaldades muusikat eri aegadest ja stiilidest.
Lemmikvaldkonnaks on prantsuse muusika. Põnevaks on peetud Ines Maidre
nüüdismuusikatõlgitsusi, samuti on ta olnud mitmete eesti oreliteoste
esmaesitaja. Ka paljude orkestriteoste (Poulenci, Jongeni, A. Kapi
orelikontserdid) orelipartiid on kõlanud Ines Maidre esituses. Ines Maidre on
salvestanud orelimuusikat raadiotele ja firmadele Forte ja Antes. 1994. aasta
ETV filmis eesti oreliheliloojast Peeter Südast esitas ta enamiku helilooja
oreliteostest. Omanäoliste kontserdikavade (“Luigelaulud orelile”,
“Katedraali aknad”, “Hümnimuusika läbi aegade” jt) ning eesti orelimuusika
helisalvestuste eest pälvis Ines Maidre 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali
aastapreemia. Praegu tegutseb Ines Maidre Griegi Akadeemia õppejõuna
Bergenis, Norras. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 20.10.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik TŠAIKOVSKI VOKAALDUETID
Duett Klassika: Tatjana Drobõševa, sopran Izida Galimova, metsosopran Tamara
Bartšaninova, klaver Kava Pjotr Tšaikovski (1840-1893) Koidik (Рассвет),
duett, tekst I.Surikov Pisarad (Слёзы),
duett, tekst F.Tjutšev Aiakeses, tiigi kõrval (В
огороде,
возле броду…),
duett, tekst I.Surikov Meile särasid tähed (Нам
звёзды
кроткие
сияли…), tekst A.Pleštšev See oli varakevadel (То
было раннею
весной…), tekst A.K.Tolstoi Serenaad (Серенада),
tekst Paul Collin (tõlge A.Gortšakova) Miks? (Отчего?),
tekst L.Mei Mustlaslauluke (Песня
цыганки), tekst
J.Polonski Ei, vaid see, kes teadis (Нет,
только тот,
кто знал), tekst
J.Goethe (tõlge L.Mei) Päev koidab (День
ли царит), tekst
A.Anihhin Õhtu (Вечер),
duett, tekst I.Surikov Lisa ja Polina duett ooperist Padaemand (Пиковая
дама) Duett Klassika on 1999.
aastal asutatud rahvusvaheline ansambel, mille moodustavad Tatjana Drobõševa
(sopran, Ivangorod) ja Izida Galimova (metsosopran, Narva). 2002. aastal sai
duett Bulgaarias toimunud rahvusvahelisel klassikalise muusika
interpretatsiooni konkursil laureaadi tiitli. 2003. aastal sai duett
Tallinnas toimunud Izabella Jurjeva nimelise vene romansside esitajate
rahvusvahelise konkursi laureaadiks. 2010. aastal sai duett konkursil
"Kaunas Musica religiosa" hõbediplomi. Duett osaleb aktiivselt
Narva-Ivangorodi piirkonna muusikaelus, olles tihti solistiks kantaatide,
missade ja teiste suurvormide esitamisel. Tihedat koostööd tehakse organist
Tuuliki Jürjo ja Narva Koorikooli kooridega. Märkimisväärne on rohkete
vaimuliku muusika kontsertide andmine igal aastal Narva Aleksandri kirikus.
Välja on antud ka CD-plaat Duett. Dueti repertuaar on mitmekesine, ulatudes
vanameistritest kaasaegsete autoriteni. Esinetud on mitmel pool Eestis,
Soomes ja Venemaal. Sopran Tatjana Drobõševa on lõpetanud Sankt-Peterburi
Riikliku Kultuuri- ja Kunstide Ülikooli kooridirigeerimise osakonna. Ta on
osalenud mitmetel soololaulu meistrikursustel. Töötab Ivangorodi
Lastemuusikakoolis soololaulu õpetajana, Narva Koorikoolis koormeistrina ning
Ivangorodi Püha Kolmainu kirikus lauljana. Ta on andnud nii soolokontserte
kui ka osalenud ansamblites. Ansambli „Cantatores Narvensis“ lauljana sai ta
2010 konkursil „Kaunas Musica Religiosa“ kulddiplomi. Metsosopran Izida Galimova on lõpetanud EMTA kammerlaulu
magistrantuuri Tiiu Levaldi klassis. Töötab Narva Ülestõusmise peakatedraalis
lauljana. On osalenud mitmetel soololaulu meistrikursustel. Andnud nii
soolokontserte kui osalenud ansamblites. Ansambli „Cantatores Narvensis“
lauljana sai 2010 konkursil „Kaunas Musica Religiosa“ kulddiplomi. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 27.10.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik AJATU KLASSIKA. Kavas Debussy, Hahn,
Montsalvatge, Saint-Säens
Kai Kallastu (sopran) Leonora Palu (flööt) Andrus Kallastu (klaver) Kava Cécile Chaminade (1857-1944) Kontsertiino op.107 (1902) Xavier Montsalvatge (1912-2002) Cinco canciones negras (1945,
Viis musta laulu) Cuba
dentro de un piano (Kuuba klaveris) (Tekst:
Rafael Alberti Merello) Punto de
Habanera (Siglo XVIII) (Habanera olemus, 18.sajand) (Tekst:
Néstor Luján y Fernández) Chévere (Mees
noaga) (Tekst:
Nicolas Guillén) Canción
de cuna para dormir a un negrito (Unelaul väiksele mustale poisile) (Tekst:
Ildefonso Pereda Valdés) Canto
negro (Must laul) (Tekst:
Nicolas Guillén) Gabriel Fauré (1845-1924) Fantaasia flöödile ja klaverile
op.79 (1898) Reynaldo Hahn (1874–1947) Si mes vers avaient des ailes
(1888) Victor Marie Hugo tekstile L’heure exquise (1889-90)
laulutsüklist Chansons grises Paul Verlaine’i tekstidele L’enamourée (1892) Théodore
Faullin de Banville’i tekstile Fêtes galantes (1892) Paul
Verlaine’i tekstile Mandoline kogumikust Fêtes galantes D'une prison (1892) Paul
Verlaine’i tekstile À Chloris (1913) Théophile de
Viau’ tekstile Claude Debussy (1862-1918) Claire de Lune / Kuuvalgus
(1890) klaveripalade tsüklist Suite Bergamasque Anne Christophersoni seades flöödile ja klaverile Camille Saint-Saëns (1835-1921) Violons dans le soir (1907),
Anna de Noailles’ (Anna Elizabeth Mathieu, Comtesse de Noailles (1876-1933)) poeemi põhjal Hispaania helilooja Xavier Montsalvatge oli üks mõjukamaid
isikuid 20. sajandi Kataloonia muusikaelus. Tema heliloomingu stiil muutus
tema elu jooksul korduvalt. 1940ndatel oli ta mõjutatud Wagnerist ja
kaksteisthelitehnikast, mida leiab sellel perioodil palju ka teiste
kataloonia heliloojate muusikast. 1950ndatel alanud tihe suhtlemine prantsuse
heliloojate Olivier Messiaeni ja Georges Auriciga viis oluliste muutusteni ka
loomingus. Ta hakkas kirjutama vabapolüfoonilist muusikat. Montsalvatge elu
lõpupoolel kirjutatud teosed on mõjutatud avangardismist. Montsalvatge
rikkalikus loomingus leiab nii oopereid, orkestriteoseid kui ka
kammermuusikat. Kavas kõlavate “Viie musta laulu” (1945) jaoks leidis ta
inspiratsiooni Antillide piirkonna rahvamuusikast. Xavier Montsalvatge
tegutses ka kriitiku ja õppejõuna. Prantsuse muusika suurkujude Gabriel Fauré, Camille
Saint-Saënsi ja Claude Debussy kõrval on Venetsueelas sündinud
saksa-juudi-hispaania päritolu Reynaldo Hahn (1875-1947) Eesti kultuuriruumis
praktiliselt tundmatu. Hahn oli dirigent, helilooja ja muusikakriitik, kes
asus juba kümneaastaselt õppima Pariisi Konservatooriumi. Tema
heliloominguõpetajateks olid Jules Massenet, Charles Gounod ja Camille
Saint-Saëns. Hiljem töötas Hahn aastaid Pariisi Ooperi dirigendina, kus tema
lemmikheliloojaks oli Mozart, kelle oopereid ta juhatas ka 1920ndatel
Salzburgi Festivalil. Hahnist räägitakse kui seltskonnalõvist, kes laulis ja
saatis end ise klaveril, sigar suunurgas. Tema hingesööbivate meloodiatega
laululooming on varjundirohke, peen ja intelligentne. Seda on kritiseeritud
ka kui konservatiivset, tahapoolevaatavat. Samas oli historitsism 19. sajandi
lõpu, 20. sajandi vahetuse paiku moes ka muudes kunstivaldkondades.
Flötist Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna.
Erinevad kontserdiprojektid on viinud teda konkurssidele ning festivalidele
Leetu, Soome, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Aastatel
2001-2008 töötas ta Rahvusooperis Estonia orkestrandina. Hetkel töötab ta
Pärnu Linnaorkestris, esinedes pidevalt ka orkestrisolistina. Flötist on
nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble
liige. Samuti tegutseb ta produtsendina ning originaalsete ning
eksperimentaalsete muusikaliste sündmuste korraldajana. Nende hulgas näiteks
erinevaid kunstiliike ühendava kontserdisarja „Vaata muusikat, kuula kunsti“
kunstilise juhina. Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd
paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis,
Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide
ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse,
stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt
mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast
ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud
barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka
kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski,
Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb
Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on
ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (http://www.kallastu.ee) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 3.11.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik VAIKIMINE OLEKS VALE… Kavas Pissarenko seades Bach, Grieg,
Händel, Härma, Purcell, Ratkje, Sisask, Tally
Uue Muusika Kvartett Kersti Ala-Murr (sopran) Lilian Jõesaar (klavessiin) Tõnu Jõesaar (tšello) Jaak Lutsoja (akordion) Kava M. de Sainte-Colombe (ca.
1640–1700) Le pleur / Nutt H. Purcell (1659-1695) /
arr. O. Pissarenko Sweeter than roses / Magusam kui roosid J. Lutsoja (1971) Intro M. Härma (1864-1941)/
arr. O. Pissarenko Ei saa mitte vaiki olla (A. Haava) Kui sa tuled too mul lilli (A. Haava) S. Sisask (1968) / arr.
Oleg Pissarenko Ave Maria J. S. Bach (1685-1750) Süit nr.2 h-moll Polonees Badinerie E. Grieg (1843-1907) /
arr. O. Pissarenko Solveigi laul (Peer Gynt op.23) M. Tally (1976) Teel olla on veel (D. Kareva) M. Ratkje (1973) / F.
Haltli (1975) Tre tangos / Kolm tangot (G. Ekelöf) Hemliga tecken / Salajane märk Fanfar / Fanfaar Då dagen var slut / Kui päev oli lôppenud G. F. Händel (1685-1759) ooper Rinaldo Lascia ch’io pianga / Las ma nutan
Sopran Kersti Ala-Murr on viimased 16 aastat elanud ja
töötanud Norras. 2010 lôpetas ta sealses Stavangeri Ülikoolis Postgraduate Diploma programmi ning 2009. aastal sai ta samas
magistrikraadi professor Elizabeth Norberg-Schulzi klassis. Samas koolis
ôppis ta ka džässimprovisatsiooni ning pedagoogikat. Lisaks
soolokontsertidele Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Ameerikas ja Kanadas on
lauljatar osalenud Rahvusooperi Estonia, EMTA ooperistuudio ning Karlsruhe
Ooperikõrgkooli etendustes. Dirigent Per Kristian Skalstadi taktikepi all
laulis ta Norras Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "La clemenza di
Tito" Vitellia osa. Håkon Austbø juhatusel on ta esitanud Arnuld Schönbergi
monodraama "Pierrot lunaire". Ta on esinenud Nordfjordi
Ooperiorkestri, Pärnu Linnaorkestri, UiS'i ning Stavangeri Sümfooniaorkestri
solistina. Samuti on teda kutsutud soleerima mitmetele norra festivalidele,
näiteks Arvo Pärdi muusikafestival, “Hommage a Olivier Messiaen”, “Ny Musikk”
Norras. Ta on olnud mitmete uudisteosete esiettekandja. Kersti Ala-Murr on
olnud poolfinalist Rahvusvahelisel Ooperilauljate konkursil Rietis,
"Iris Adami Corradetti" konkursil Paduas, Itaalias ning Vox Artise
konkursil Rumeenias. 2005. aastal pälvis ta auhinnalise koha Hendrik Krummi
nimelisel konkursil Eestis. 2008. aastal oli ta Stavangeri Ülikooli solistide
konkursi võitjate hulgas. Tema märkimisväärsemate preemiate hulka kuuluvad ka
Stavangeri Ülikooli kunstnikupreemia värvikate ja huvitavate
interpreteeringute eest ning Fredrikstadi valla kultuuripreemia. Aastatel
2007 ja 2009 oli ta Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat. Tihedas koostöös
akordionist Jaak Lutsojaga valmis tal aastal 2010 CD "Vaikimine oleks
vale...". Lilian Jõesaar on lôpetanud 1989 aastal Tallinna Riikliku
Konservatooriumi (EMTA) Lilian Semperi klaveriklassis. Alates 1988 aastast
töötab ta kontsertmeistrina Tallinna Ülikoolis ja aastast 2003 Rapla
Muusikakoolis. Ta on mänginud vanamuusikaansamblis Rondellus (rataslüürat,
portatiivorelit ja kastanjette). Klavessinistina osaleb ta ansambli Baltic
Baroque ja teiste kammeransamblite töös. Tõnu Jõesaar on õppinud tšellomängu Tallinna
Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ja Eesti Muusikaakadeemias Toomas Velmeti
tšelloklassis. Ta on täiendanud ennast rahvusvahelistel kammeransamblite
kursustel Rootsis ja Hollandis. Tõnu Jõesaar on olnud Eesti Riikliku
Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister,
mänginud Tallinna Keelpillikvartetis ja kuulub keelpillikvartetti Noobel
Nelik. Lisaks mängib ta ansamblites Tallinn Baroque, Tallinn Sinfonietta,
Corelli Consort, Rondellus ja Baltic Baroque. Continuo-mängijana on Jõesaar
osalenud Soome vanamuusikaorkestrite 6-korruse orkester ja Opus X töös. Ka
tegi ta kaasa Läti Rahvusooperis lavastatud Händeli ooperis
"Alcina", mille etendused toimusid ka Hispaanias ja Hongkongis. Jaak Lutsoja on õppinud akordionit Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi muusikaklassis ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Alates 1997. aastast tegutseb ta vabakutselise muusikuna. 2001. aastast on ta ansambli Karavan liige. Osalenud muusikafestivalidel Jazzkaar ja konkurssidel, sealhulgas koos Erkki Otsmaniga Pariisis Edith Piafi nimelisel konkursil aastal 2005. 2005. aasta sügisest töötab ta Saue Muusikakooli akordioniõpetajana. 2007 valmis tal Eesti Kontserdi tellimusel koos Ursula Chillaud', Anto Peti ja Tõnu Jõesaarega soolokava "Teine pööre", mis koosnes kaasaegsest klassikalisest muusikat. Aastast 2010 töötab ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pop-džässosakonna akordioniõpetajana ning 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rütmimuusika ja akordionieriala õppejõud. Ta on esinenud nii solisti kui ka ansamblistina mitmes koosseisus duost orkestrini. Lisaks paljudele Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal. Interpreedina viljeleb ta väga laia repertuaari pop-džässist kuni klassikalise ja kaasaegse klassikalise muusikani. 2010. aasta detsembris valmis tal oma muusikaga sooloplaat "Contrarian Grooving", mis valiti 2011. aasta septembris Euroopa džässraadio nädala plaadiks. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 3.11.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik JÄÄB ÄRA ! HÕIMURAHVASTE KLASSIKA. Kavas Bartok, Kareva, Tormis
Kristina Kriit (viiul) Diana Liiv (klaver) Kava Bela Bartok Viiulisonaat nr 1, 3. osa Hillar Kareva Neli tuult jne Kontsert toimub koostöös Eesti Fenno-Ugria Asutusega
Viiuldaja Kristina Kriit on lõpetanud 2004. aastal cum laude EMTA
magistrantuuri professor Mari Tampere-Bezrodny klassis ning täiendanud ennast
professor Igor Bezrodny, Hermann Krebbersi ja Keiko Wataya meistriklassides.
2001-2002. aastal õppis ta Salzburgi Ülikoolis Mozarteum professor Hermann
Kienzli klassis. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel,
millest olulisemad on Heino Elleri nimeline viiuldajate konkurss 1996. aastal
(eripreemia), Henryk Wieniawski nimeline viiuldajate konkurss 1997. ning koos
pianist Diana Liiviga kammermuusika konkurss "Music without Limits"
2010. aastal (4. preemia). Kristina Kriit on hinnatud nüüdismuusikaesitaja.
Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud peaaegu kõikides Euroopa maades. Ta
on olnud kahel korral maineka Holland Music Sessionsi stipendiaat. Aastal
2005 asutas ta Tallinna Keelpillitrio. Käesoleval ajal on ta Eesti Muusika-
ja Teatriakadeemia õppejõud ja doktorant (prof. Mari Tampere-Bezrodny) ning
Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri 2. kontsertmeister. Pianist Diana Liiv on lõpetanud EMTA magistrantuuri prof.
Peep Lassmanni klaveriklassis ja cum laude prof. Marje Lohuaru
kammeransambliklassis. Lisaks on ta täiendanud ennast ka professorite Victor
Rosenbaumi (USA), Hui-Ying Tawastsjerna (Soome) ja Konstantin Bogino
(Venemaa/Prantsusmaa/Itaalia) juures. Diana Liiv on esinenud solisti ja
kammermuusikuna Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Hollandis,
Itaalias, Iisraelis ja USA-s. Ta on esinenud orkestrisolistina Tallinna
Kammerorkestri, Tartu Kammerorkestri, Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja
Kaunase Sümfooniaorkestriga Leedus. Ta on Eesti noorte pianistide konkursi
laureaat ja kahekordne laureaat (nii soolo- kui ka kammeransambli
kategoorias) rahvusvahelisel pianistide konkursil "Music without
limits" Leedus (2010). Kuhmo kammermuusika festivali kursustel Soomes on
ta saavutanud nii parima solisti stipendiumi (2008) kui ka parima ansambli
auhinna (2009). Diana Liiv on salvestanud koostöös Klassikaraadioga kaks
CD-plaati Tšaikovski muusikaga. Ta on Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade
kunstiline juht ning esineb regulaarselt nii Eestis kui välismaal solisti ja
kammermuusikuna, tehes koostööd paljude silmapaistvate interpreetidega. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 3.11.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik TRIVIUM. Kavas Eespere, Tüür, Vähi, Palu
Leonora Palu (flööt) Indrek Palu (viiul) Kristo Käo (kitarr) Kava René Eespere (1953) Trivium (1991) flöödile,
viiulile ja kitarrile Raimo Kangro(1949-2001) Idioomid (1992) op.43a flöödile,
viiulile ja kitarrile Erkki-Sven Tüür (1959) Graafiline leht (1985) ansambli
Palu / Käo / Palu seade flöödile, viiulile ja kitarrile (originaalis flöödile
ja harfile) Ester Mägi (1922) Duod Rahvatoonis (1983) viiulile
ja flöödile Indrek Palu (1977) uus teos flöödile, viiulile ja
kitarrile Peeter Vähi (1955) Mystical Uniting (1991)
flöödile, viiulile ja kitarrile
Kontserdikava TRIVIUM võib pidada pisut
konservatiivsekski, selles kõlavad teosed toovad esile akustilise ansambli
omanäolise õhulise kõla, põhjamaise tonaalsuse, meditatiivsuse ja
filosoofilis-religioossed tagamaad.
Kristo Käo on õppinud
kitarri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Carl Nielseni Muusikaakadeemias
Taanis. Ta on Tartu Ülikooli doktorant ning muusikaharidusprojektide
Kitarrikool.ee ja Koolikitarr.ee eestvedaja. Kristo Käo tihedasse
esinemiskalendrisse mahub koostöö paljude erinevate alade eesti ja
välismaiste loovisikutega. Kristo CD-plaadid on kõlanud ligi saja raadiojaama
eetris ning Kristo õppematerjalide abil on esimesed muusikalised sammud
teinud rohkem kui 10 000 inimest. (http://kristokao.com) Indrek Palu (1977) on EMTA heliloomingu
ja elektronmuusika eriala üliõpilane. Ta on lõpetanud Viljandi
Kultuuriakadeemia jazzviiuldajana ja tegutseb nii akustilise kui ka
elektriviiulimängijana duodes Marek Taltsi, Kristo Käo ja Jorma Tootsiga ning
mitmete dj-dega. Indrek Palu on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset
muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige ning tegelenud
vabaimprovisatsiooniga ja täiendanud end sel alal prof. Anto Petti
juhendamisel. Indrek Palu tegeleb aktiivselt arranžeerimise ja loominguga.
Aastal 2009 esines ta autorikontserdiga "Urban Sounds" Pärnus ja
Tallinnas NO99 jazz-klubis, tema ansamblipartnereiks olid kitarrist Marek
Talts ning elektronmuusik Hans-Gunter Lock. Pedagoog Indrek Palu õpetab
rütmikat, jazzharmooniat ning juhendab ansambleid mitmetes Pärnu piirkonna
koolides. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
L 24.11.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik JING. Kavas Holst, Kallastu, Murail,
Sciarrino, Tavener
Kai Kallastu, sopran Talvi Nurgamaa, vioola Andrus Kallastu, elektroonika Kava Andrus Kallastu (1967) Praeludium
klaverile (1990), versioon orelile (2000, fonogramm 2008, esitaja Toomas
Trass) Gustav Holst (1874-1934) Neli
laulu op. 35, seade sopranile ja vioolale (1916-1917) Salvatore Sciarrino (1947) Ai
Limiti della Notte soolovioolale (1979) Andrus Kallastu (1967) Feroce
klaverile, versioon orelile (1999, fonogramm 2008, esitaja Toomas Trass) Tristan Murail (1947) C'est un
jardin secret, ma soeur, ma fiancée, une source scellée, une fontaine
close... (1976) Andrus Kallastu (1967) Veloce
klaverile, versioon orelile (1999, fonogramm 2008, esitaja Toomas Trass) John Tavener (1944) Ahmatova
laulud sopranile ja tšellole (1993, seade sopranile ja vioolale) Kontserdikavas JING kõlavad teosed sopranile ja vioolale.
Inglise helilooja Gustav Holsti Neli laulu op. 35 on algselt kirjutatud
laulvale viiuldajale. Ühel hommikul kirikusse minnes leidis helilooja ühe oma
õpilastest keset kirkaid päikeselaike viiulit mängimas ja õrnalt lauldes
häälega improviseerimas. Salvatore Sciarrino Ai limiti della notte aastast
1979 on mäng vaikuse ja erakordselt õrnade sul ponticello tremolo ja
ülemhelide piiril. Tristan Murail C'est un jardin secret, ma soeur, ma
fiancée, une source scellée, une fontaine close... (Suletud rohuaed on mu
õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, pitseriga kinni pandud allikas!) aastast
1976 pealkiri pärineb Saalomoni ülemlaulust. Selles spektraalses miniatuuris
põimub tempo sujuv vaheldumine sõrmede ja poogna erinevast survetest tekkiva
tämbripaletiga. Inglise helilooja John Tavener on tuntud rituaalse vaimuliku
muusika loojana. Kasvav huvi vene õigeusu vastu ja liitumine ortodoksi
kirikuga on kajastunud ka Taveneri muusikas. Teda võlus Ahmatova luule
lihtsus ja tugevus ning 1993. aastal valminud laulutsüklit, milles on kasutatud
värsse Ahmatova erinevatest eluperioodidest, peab ta üheks oma
lemmikoopuseks. Kontserdil fonogrammina kõlavad Andrus Kallastu oreliteosed
on lindistatud organist Toomas Trassi poolt Pärnu Kontserdimaja orelil,
kasutades selle Eestis ainulaadset MIDI-võimalust. Inglise helilooja Gustav Holst (1874-1934) on tuntud
eelkõige orkestrisüidi Planeedid autorina, kuid ta arvuka loomingu hulgas on
ka oopereid, ballette, kooriteoseid ja laulee. Holsti varastes teostes on
tajutav Griegi, Wagneri, R.Straussi ja ta õpingukaaslase Ralph Vaughan
Williamsi muusika mõjutusi. Hiljem, nagu ka Williamsit, on tema helikeelt
mõjutanud Raveli looming, Hindu spiritism ja inglise rahvalikud meloodiad.
Holsti Neli laulu op. 35, mis on originaalis kirjutatud laulvale viiuldajale,
on saanud oma loomistõuke konkreetse sündmuse ajel 1916-17. Ühel hommikul
kirikusse minnes leidis Holst ühe oma õpilase keset kirkaid päikeselaike
viiulit mängimas ja õrnalt lauldes häälega improviseerimas. Seetõttu oligi
Holsti algne soov, et neid laule esitaks laulja ja viiuldaja ühes isikus.
Helilooja suureks pettumuseks osutus see aga teose keerukuse tõttu ühe isiku
poolt võimatuks teostada. Nendes kaunites lauludes on viiulimängija lauljaga
võrdväärne solist-virtuoos. Laulude tekstid pärinevad Mary Segar´i Keskaja
antoloogiast. Holsti töö Henry Purcelli loomingu uurimisel aitas tal mõista
ingliskeelsete tekstide muusikasse seadmise saladusi. Kontserdil kõlavad
laulud soprani ja tšello esituses. Helilooja Andrus Kallastu (1967) loomingu võib jagada kahte
stiiliperioodi. Suurem osa Tallinna konservatooriumi päevil (1985–1990)
kirjutatud teostest on tolle aja eesti muusikale omases neoklassitsistlikus
vaimus ja kannavad varasemast eesti muusikast pärit modaalseid mõjutusi.
Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii eesti ühiskonnas kui ka
isiklikus elus tõi Kallastu loomingusse uue pöörde. Sel kümnendil tegeles ta
intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema koolkonna heliloojate muusikaga ning
sai tugevaid mõjutusi seoses õpingutega Helsingis Sibeliuse Akadeemias.
Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpupoole. Neid
iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli ning müra
piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja
erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kontserdil
fonogrammina kõlavad oreliteosed on leidnud koha Kallastu kiriklikus
kompostistsioonis MARIA: Stabat Mater Composition, mida on 2000ndate alguses
esitatud Eestis ja Soomes. Teosed on lindistatud organist Toomas Trassi poolt
Pärnu Kontserdimaja orelil, kasutades selle Eestis ainulaadset
MIDI-võimalust. Inglise helilooja John Tavener (1944) on tuntud rituaalse
vaimuliku muusika loojana. Varasel loominguperioodil võlus teda katoliku
kiriku liturgia. 1970. aastate keskpaigas hakkas Tavener üha rohkem süvenema
Ida traditsioonidesse. Ta pidas lääne muusikakultuuri materialistlikuks ja
egotsentriliseks. Kasvav huvi vene õigeusu vastu ja liitumine ortodoksi
kirikuga on kajastunud sestpeale ka Taveneri muusikas. Kasutanud traagilise
elusaatusega Anna Ahmatova (1889–1966) värsse oma Reekviemis, pöördus Tavener
ta luule juurde tagasi tsüklis Ahmatova laulud. 1993. aastal valminud teoses
on kasutatud värsse Ahmatova erinevatest eluperioodidest. Anna Ahmatova on
üks suuremaid vene poetesse, Peterburi vanade luuletraditsioonide jätkaja. Ta
on kirjutanud nii lühiluulet kui ulatuslikumaid poeeme. Ahmatova värsside
teemaks on aeg ja mälu, loovisiku saatus ning elu- ja loomeraskused Stalini
ajastul. Seetõttu Noukogude Venemaal oli Ahmatova looming keelu all. Taveneri
võlus Ahmatova luule lihtsus ja tugevus ning laulutsüklit pidas ta üheks oma
lemmikoopuseks.
Vioolamängija Talvi Nurgamaa on õppinud Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Lisaks
solistitegevusele on ta osalenud paljude projektiorkestrite ja
kammeransamblite töös nii Eestis kui ka Austrias, esitades nii klassikalist
kui ka nüüdismuusikat. Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd
paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis,
Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide
ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse,
stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt
mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast
ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud
barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka
kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski,
Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb
Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on
ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (http://www.kallastu.ee) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
