Esileht > Musica Sacra > Musica Sacra sügis 2012 > Abonement 007 > Abonement 007 arhiiv >

Ooo

MUSICA SACRA

Kohtumispaik laupäeval kell neli

MUSICA SACRA on pärnu professionaalsete muusikute kontserdisari, mille eesmärk on kanda ette pärnu heliloojate muusikat, anda pärnu interpreetidele võimalus teostada kunstiliselt eredaid kontserdikavu, kaasata pärnakatele lisaks kõrgel tasemel külalismuusikuid ning viia kontserdiprojekte Pärnust välja. Kontserdid toimuvad laupäeviti kell neli Pärnu Eliisabeti kirikus. Pärast iga kontserti toimub esinejate ja publiku vestlusring. Kontserdisarja korraldab Pärnu Ooper ja kava koostatakse Pärnu Vikis.

Kontserdisarjaga MUSICA SACRA jätkub sügisel 2010 alanud Pärnu Ooperi kontserdisarja ABONEMENT 007 regulaarsete süvamuusikakontsertide traditsioon. Sarja kunstiline juht on Andrus Kallastu.

MUSICA SACRA

Kevad 2013

Kohtumispaik laupäeval kell neli

Pärast kontserti toimub esinejate ja publiku vestlusring

Kontserdisari toimub Pärnu Eliisabeti kirikus

Pärast kontserti toimub esinejate ja publiku vestlusring

1. L 2.3.2013 kell 16 Marju Riisikamp (orel). Kavas C.Ph.E.Bach, J.Cr.Bach, Stanley

2. L 9.3.2013 kell 16 Kai Kallastu (sopran), Marju Riisikamp (klavessiin). Kavas Monteverdi Kontsert jääb ära!

3. L 16.3.2013 kell 16 Tähe-Lee Liiv (klaver), Diana Liiv (klaver). Kavas Bach, Kancheli, Mansurjan, Mozart, Pärt, Volkonski

4. L 23.3.2013 kell 16 Ines Maidre (orel). Kavas Mussorgski, Tobias

5. L 30.3.2013 kell 16 Kai Kallastu (sopran), Ines Maidre (orel). Kavas Bach

6. L 6.4.2013 kell 16 Kristina Kriit (viiul). Kavas Bach, Bartók

7. L 13.4.2013 kell 16 Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet), Kristo Käo (kitarr). Kavas Canteloube, Montsalvatge, Pajusaar (esiettekanne)

8. L 20.4.2013 kell 16 Mari-Katrina Suss (viiul), Diana Liiv (klaver). Kavas Beethoven, Brahms, Schnittke

9. L 27.4.2013 kell 16 Indrek Palu (viiul, elektroonika), Priit Lehto (hääl), Leonora Palu (flöödid). Kavas improvisatsioonid

10. L 4.5.2013 kell 16 Uue muusika kvartett. Kersti Ala-Murr (sopran), Lilian Jõesaar (klavessiin), Tõnu Jõesaar (tšello), Jaak Lutsoja (akordion). Kavas klassikat Oleg Pissarenko seades

11. L 11.5.2013 kell 16 Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver). Kavas Ravel, Saariaho, Veeroos (esiettekanne)

12. L 18.5.2013 kell 16 Ansambel Una Corda. Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin). Kavas Eller, Kangro, Kõrvits, Tally, Viira, improvisatsioonid

13. L 25.5.2013 kell 16 Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko Martin (klaver). Kavas Mendelssohn, Tüür, Tšaikovski

Üksikpääse 7 eurot ja perepääse 10 eurot (üks täiskasvanu ja kuni kolm alla 18-aastast last) müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal

Abonementpääse 25 eurot, müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades ning Internetis aadressidel www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee, annab õiguse külastada sarja kõiki kevadhooaja 2013 kontserte

Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm õpilastele, info ooper@parnu.ee

Koostöös: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Pärnu Eliisabeti kogudus, Pärnu Ooper

www.ooper.parnu.ee

5. jaanuaril 1993 asutatud Pärnu Ooper on eriilmeliste produktsioonidega pakkunud kvaliteetset musitseerimist ja intrigeerivaid teatrilahendusi.
Lisaks ooperiajaloo standardrepertuaarile võib Pärnu Ooperi etenduste hulgas leida müsteeriumilaadseid kiriklikke kompositsioone, nüüdisooperit, perfoomenseid, multimeediumietendusi, dramatiseeritud kontserte ja eksperimentaalset muusikateatrit.
Pärnu Ooperi kunstiline juht on helilooja ja dirigent Andrus Kallastu.

1. L 2.3.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Marju Riisikamp (orel)

Kavas C.Ph.E.Bach, J.Cr.Bach, Stanley

Kuninglikud inglise ja saksa orelifantaasiad

Henry Purcell jõudis oma lühikese elu jooksul luua märkimisväärselt palju kammermuusikat ning vokaalteoseid nii koorile kui solistidele. Tema oreliteoseid tuntakse tänapäeval vähem, kuid tänu helilooja fantaasiarikkale helikeelele on ka need kahtlemata äärmiselt nauditavad. Tema loomingus võib täheldada nii itaalia kui prantsuse stiili mõjutusi. Kontserdi avalugu Prelüüd on loodud itaalia durezze e ligature ehk “pingete ja lahenduste” vaimus. See dissonantside-keskne komponeerimisvõte oli liturgilises muusikas laialt levinud Kristuse kannatuse ja armulauamüsteeriumi muusikaline sümbol. Prelüüd koosneb kahest osast – mõtliku liikumisega algusosast ja fugeeritud lõpuosast, sarnanedes inglise Voluntary vormile. Viimane on sisuliselt kaheosaline fantaasia. Purcelli Voluntary for double organ kujutab endast kahemanuaalisele orelile loodud teost, kus põhijoonise annab prantsuse sooloregistri ornamenteeritud meloodia, saateks vaikne akordika.

John Stanley, pimedana sündinud inglise helilooja loodu ei küüni ehk Purcelli loomingu sügavusteni, kuid tema sulest on säilinud suur hulk kaheosalisi fantaasiaid (Voluntary) – suurepäraseid, lausa kuninglikult kõlavaid miniature.

Kontserdil kõlab Johann Sebastian Bachi kuulus Pièce d´orgue, mis samuti kannab mõnes kirjalikus koopias Fantaasia nime. Teos on selgete prantsuse stiili mõjudega (sellele vihjab juba loo pealkiri) ning koosneb kolmest osast, keskel tüüpiline prantsuse viiehäälne plein jeu oma keelregistrite iseloomuliku helimaastiku ja läbipaistva faktuuriga. Varasem, Johann Gottfried Waltheri käsikirjas säilinud variant on ilmselgelt ette nähtud esitamiseks ilma pedaalita ning kannab tempotähistust Gayement (hilisema Gravement asemel). Selle monumentaalse teose läbipõimunud akordikaga keskmine osa annab tunnistust faktist, et Bachi käe ulatus oli enneolematult suur (ilmselt kvint üle oktaavi). Sakslane Georg Friedrich Händel oli kuulus nii oma kodumaal kui Inglismaal. Tantsumuusikast inspireeritud Chaconne annab tunnistust suure helilooja leidlikust varieerimistehnikast.

Kava lõpus kõlab Bachi poja, Carl Philipp Emmanuel Bachi orelisonaat F-duur, mis on loodud juba hilisemas, rokokoo ajastule iseloomulikus helikeeles. Teos on kirja pandud 1755. aastal Berliinis, täpsemalt Potsdamis, ning on pühendatud printsess Preisi kuningas Friedrich Suure õde Anna Amaliale. Teatavasti polnud kuningas mitte üksnes geniaalne riigipea, vaid ka filosoof, kirjanik, ajaloolane, kunstikoguja, flöödivirtuoos ja helilooja ning tema õde talendikas klahvpillimängija.

Teksti koostas Marju Riisikamp

Klavessinist ja organist Marju Riisikamp õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal ning täiendas ennast oreli ja klavessiini alal Leedus, Venemaal, Hollandis, Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias. Tema õpetajateks on olnud Virve Lippus, Hugo Lepnurm, Taivo Niitvägi, Christopher Stembridge, Luigi Ferdinando Tagliavini, Pieter van Dijk, Marieke Spaans ja Edoardo Bellotti. Ta on osalenud paljude eesti vanamuusikaansamblite töös, esitanud continuopartiid Riia ooperis Händeli Alcina etendustel. Arvukad esinemised nii solisti kui ka ansamblistina on teda viinud Soome, Rootsi, Venemaale, Leetu, Lätti, Saksamaale ja Itaaliasse. Andnud välja kaks CD-d: Espressione ja Renaissance organ music from England and Italy. Ta on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.

2. L 9.3.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik Kontsert jääb ära!

Kai Kallastu (sopran), Marju Riisikamp (klavessiin)

Kavas Monteverdi

Monteverdi soolomadrigalid

Claudio Monteverdile on omistatud ooperižanri sünni juures oluline roll. 1607. aastal ilmavalgust näinud ooperit Orfeus (L´Orfeo) on tänapäeval korduvalt nähtud-kuuldud. Helilooja sarmikaid väikevorme tunneb aga eesti publik vähem. Monteverdi soolomadrigalide lüürilistele pihtimustele on helilooja leidnud nüansirohke muusikalise vormi. Tema varabarokile iseloomulik kirglik stiil toetub nö sõnamaalingutele. Lauluteksti meeleolu aitavad esile tuua ka rohked ornamendid nii vokaal- kui ka saatepartiis ning saatepartii erilised väljendusvõtted.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister, Irina Gavrilovici jt. Kai Kallastu on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. (http://www.kallastu.ee)

Klavessinist ja organist Marju Riisikamp õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal ning täiendas ennast oreli ja klavessiini alal Leedus, Venemaal, Hollandis, Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias. Tema õpetajateks on olnud Virve Lippus, Hugo Lepnurm, Taivo Niitvägi, Christopher Stembridge, Luigi Ferdinando Tagliavini, Pieter van Dijk, Marieke Spaans ja Edoardo Bellotti. Ta on osalenud paljude eesti vanamuusikaansamblite töös, esitanudcontinuopartiid Riia ooperis Händeli Alcina etendustel. Arvukad esinemised nii solisti kui ka ansamblistina on teda viinud Soome, Rootsi, Venemaale, Leetu, Lätti, Saksamaale ja Itaaliasse. Andnud välja kaks CD-d: Espressione ja Renaissance organ music from England and Italy. Ta oli 2010. aastal Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.

3. L 16.3.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Tähe-Lee Liiv (klaver), Diana Liiv (klaver)

Kavas Bach, Kancheli, Mansurjan, Mozart, Pärt, Volkonski

Üheksa-aastase Tähe-Lee Liivi esituses kõlavad tema noorust arvestades nõudliku klaverirepertuaari tuntud maiuspalad: kohati kolmehäälsuse väljakuulamist eeldav Bachi väike prelüüd ja Mozarti C-duur sonaadi päikeseline esimene osa. Hoolimata sellest, et sonaadi juurde on helilooja kirjutanud märkuse "algajatele", on selle esitamine proovikiviks ka kogenud professionaalidele. Noore pianisti romantilise muusika tunnetuse paneb proovile Tobiase valss ning sõrmeväledust testib elegantne Czerny Germeri etüüd. Risto Lauri noorte pianistide seas rohkelt kuulsust kogunud väike klaverikontsert "Tüdruk ja draakon" kõlab saatega teisel klaveril. Tähe-Lee valmistub rahvusvaheliseks konkursiks "Noor muusik". Kontserdil kõlab tema konkursi kava.

Eesti poetessi Helvi Jürissoni ja vürst Andrei Volkonski (1933-2008) poeg Peeter Volkonski omab eesti kultuuriruumis värvikat kohta nii näitleja, kirjaniku kui ka laiemas mõttes loovisikuna. Tema heliloojast isa on aga Eestis vähem tuntud. See-eest on ta leidnud tunnustust mujal maailmas kui silmapaistev avangardistlik vene helilooja. Ta oli ka üks silmapaistvamaid nõukogude klavessiniste ning oluline vanamuusika propageerija. Minnes tolleaegse ideoloogiaga vastuollu, emigreerus ta kõigepealt Šveitsi ja seejärel Prantsusmaale. Lisaks abielule ja pojale olid tal tugevad loomingulised sidemed ka mitmete eesti kultuuriinimestega. Andrei Volkonski sulest pärineb väidetavalt esimene dodekafooniline muusikateos Nõukogude Liidus: Musica Stricta klaverile. Lisaks Musica Strictale tulevad kontserdil esitusele helilooja mälestuseks loodud teosed Volkonski kaasaegsetelt.

Tähe-Lee Liiv (2003) alustas muusikaõpinguid juba enne kooli ETV Lasteekraani laulustuudios. 2010. aastal asus ta õppima Tallinna Muusikakeskkooli Maigi Pakri klaveriklassi. Tähe-Lee on osalenud korduvalt professor Arbo Valdma meistrikursustel. 2011. aasta sügisel võitis ta kolmanda koha Eesti Noorte Pianistide Konkursil "Ferenc Liszt 200" Tallinnas ning kevadel 2012 saavutas ta esimese koha Eesti Vabariiklikul Noorte Pianistide Konkursil Tartus. Ta on esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri ees ning tema mängu on salvestanud korduvalt Klassikaraadio. Lisaks klaveriõpingutele käib Tähe-Lee kuuendat aastat Marina Tširkova balletikoolis "Luikede lend" ning osaleb Vanalinna kunstikooli "Sally stuudio" töös.

Pianist Diana Liiv on lõpetanud EMTA magistrantuuri professor Peep Lassmanni klaveriklassis ja cum laude professor Marje Lohuaru kammeransambliklassis. Lisaks on ta täiendanud ennast ka professorite Victor Rosenbaumi (USA), Hui-Ying Tawastsjerna (Soome) ja Konstantin Bogino (Venemaa/Prantsusmaa/Itaalia) juures. Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Hollandis, Itaalias, Iisraelis ja USA-s. Ta on esinenud orkestrisolistina Tallinna Kammerorkestri, Tartu Kammerorkestri, Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga Leedus. Ta on Eesti noorte pianistide konkursi laureaat ja kahekordne laureaat (nii soolo- kui ka kammeransambli kategoorias) rahvusvahelisel pianistide konkursil "Music without limits" Leedus (2010). Kuhmo kammermuusika festivali kursustel Soomes on ta saavutanud nii parima solisti stipendiumi (2008) kui ka parima ansambli auhinna (2009). Diana Liiv on salvestanud koostöös Klassikaraadioga kaks CD-plaati Tšaikovski muusikaga. Ta on Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht ning esineb regulaarselt nii Eestis kui ka välismaal solisti ja kammermuusikuna, tehes koostööd paljude silmapaistvate interpreetidega.

4. L 23.3.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Ines Maidre (orel)

Kavas Mussorgski, Tobias

Kava idee kandjaks on värav, portaal, mis avaneb millegi püha ja piduliku, ülistatu ja kauaoodatu saabumiseks. Palmipuudepüha kontekstis väljendus see Jeesuse tulekus Jeruusalemma, kus rahvahulgad teda juubeldades ja palmioksi lehvitades tervitasid.

Rudolf Tobiase vaimulik muusika on jõuline ja spontaanne ning rabab oma dramaatilisusega ka väikevormides. Kavas kõlav ülev advendikoraal Nüüd tehke kõrgeks väravad on inspireerinud Tobiast looma sellest pidulikult sammuva karakteriga ciaccona. Ines Maidre oreliseadena tuleb kontserdil esimest korda ettekandele ka Tobiase Sanctus, apoteoos oratooriumist Joona lähetamine.

Modest Mussorgski klaveripalade tsükli Pildid näituselt idee ja ülesehitus haakub samuti väravatemaatikaga. Tsüklit läbivad Jalutuskäigud, mille karakter muutub erinevatest maalidest mõjutatuna ning mis juhivad kuulaja viimase osa, Kiievi väravate apoteoosini, milles jalutuskäigu teema kõlab piduliku hümnina.

Organist Ines Maidre muusikaline haridustee sai alguse klaveriõpingutest Tallinna Muusikakeskkoolis ja jätkus klaveri ja oreli erialal Eesti Muusikaakadeemias professorite Bruno Luki ja Hugo Lepnurme käe all (diplom cum laude mõlemal erialal). Aastatel 1989–1991 jätkas ta õpinguid Prantsusmaal Daniel Rothi juures (diplom Prix d’Excellence). Lisaks sellele on ta täiendanud ennast arvukatel meistrikursustel. 1991. aastal saavutas Ines Maidre esikoha konkursil "Concours Musicale d’Ile de Fance’il Versaille’s" (Premier Prix Unanimite). Ta on esinenud arvukate soolokontsertidega nii kodu- kui välismaal, sealhulgas sellistes kuulsates katedraalides nagu Westminster Abbey Londonis ja Notre-Dame Pariisis. Tema repertuaar on ulatuslik ja mitmekesine, sisaldades muusikat eri aegadest ja stiilidest. Lemmikvaldkonnaks on prantsuse muusika. Põnevaks on peetud Ines Maidre nüüdismuusikatõlgendusi, samuti on ta olnud mitmete eesti oreliteoste esmaesitaja. Ines Maidre esituses on kõlanud ka paljude orkestriteoste (sealhulgas Poulenci, Jongeni, Artur Kapi orelikontserdid) orelipartiid. Ines Maidre on salvestanud orelimuusikat raadiotele ja firmadele Forte ja Antes. 1994. aasta ETV filmis eesti oreliheliloojast Peeter Südast esitas ta enamiku helilooja oreliteostest. Omanäoliste kontserdikavade (“Luigelaulud orelile”, “Katedraali aknad”, “Hümnimuusika läbi aegade” jt) ning eesti orelimuusika helisalvestuste eest pälvis Ines Maidre 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Praegu tegutseb Ines Maidre Griegi Akadeemia õppejõuna Bergenis, Norras. http://www.inesmaidre.com/

5. L 30.3.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Kai Kallastu (sopran), Ines Maidre (orel)

Kavas Bach

Vaikse laupäeva mõtisklusena kõlab kontserdil Johann Sebastian Bachi surematu muusika sopran Kai Kallastu ja organist Ines Maidre esituses.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. (http://www.kallastu.ee)

6. L 6.4.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Kristina Kriit (viiul)

Kavas Bach, Bartók

Kontserdi kava hõlmab viiulimuusika kullafondi kuuluvaid teoseid, mida lahutab kaks aastasada. Bachi h-moll Partiitat, nagu ka ülejäänud Bachi loomingut on ülipõhjalikult uuritud ning eri ajastutel vastavalt tolle aja arusaamadele interpretatsioonikunstist ka esitatud. Bartòki Soolosonaat on kirjutatud Teise maailmasõja ajal pärast helilooja emigreerumist Ameerikasse viiuldaja Yehudi Menuhini tellimusel. See teos kannab endas mitmeid otseseid ja kaudsemaid viiteid Bachile ning kuulub ka kaalukuse ja sisutiheduse poolest samasse kategooriasse Bachi soolosonaatide ja partiitadega.

Viiuldaja Kristina Kriit on lõpetanud 2004. aastal cum laude EMTA magistrantuuri professor Mari Tampere-Bezrodny klassis ning täiendanud ennast professor Igor Bezrodny, Hermann Krebbersi ja Keiko Wataya meistriklassides. 2001-2002. aastal õppis ta Salzburgi Ülikoolis Mozarteum professor Hermann Kienzli klassis. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel, millest olulisemad on Heino Elleri nimeline viiuldajate konkurss 1996. aastal (eripreemia), Henryk Wieniawski nimeline viiuldajate konkurss 1997. ning koos pianist Diana Liiviga kammermuusika konkurss "Music without Limits" 2010. aastal (4. preemia). Kristina Kriit on hinnatud nüüdismuusikaesitaja. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud peaaegu kõikides Euroopa maades. Ta on olnud kahel korral maineka Holland Music Sessionsi stipendiaat. Aastal 2005 asutas ta Tallinna Keelpillitrio. Käesoleval ajal on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ja doktorant (prof. Mari Tampere-Bezrodny) ning Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri 2. kontsertmeister.

7. L 13.4.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet), Kristo Käo (kitarr)

Kavas Canteloube, Montsalvatge, Pajusaar (esiettekanne)

Rahvalaulud on alati inspireerinud helilooojaid, kes on neid tihti kasutanud oma loomingus. Kontserdil kõlavad hispaania helilooja Xavier Montsalvatge Kuuba-ainelised Mustad laulud ja prantsuse helilooja Joseph Canteloube karged mägise Auvergne laulud. Esiettekandele tuleb noore helilooja Piret Pajusaare teos Päike pärast tormi kitarrile, klarnetile ja sopranile.

Trio Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet) ja Kristo Käo (kitarr) esimene ühine esinemine toimus aprillis 2012. Käesolev kava on veidi ebatraditsionaalse koosseisu teine koostöö. Trio esitab põnevat klassikalist muusikat Euroopast ja Ladina-Ameerikast ning samuti uudisteoseid eesti heliloojatelt.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister, Irina Gavrilovici jt. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. www.kallastu.ee

Klarnetist Tarmo Pajusaar on vabakutseline muusik ja helirežissöör. Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarnetistina (juhendajateks Hannes Altrov ja Vahur Vurm) ja kaitsnud samas magistrikraadi muusikateaduse alal (juhendaja Jaan Ross), õppinud Stokholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis muusikaakustikat (juhendaja Erik Jansson). Töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Eesti Raadio orkestris, kuulus NYYD Ensemble'i ja Ansambel U: algkoosseisu. Esinenud solistina ja ansamblistina erinevates projektiansamblites, esitanud mahukaid kavasid nii nüüdis- kui klassikalisest muusikast.

Kristo Käo on õppinud kitarri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (lektor Heiki Mätlik, dotsent Mait Martin ja vahetusüliõpilasena Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis. Hetkel on ta EMTA kitarriõppejõud ja Tartu Ülikooli doktorant ning muusikaharidusprojektide Kitarrikool.ee ja Koolikitarr.ee eestvedaja. Kristo esineb solisti ja kammermuusikuna Eestis ja mujalgi. Püsivam on koostöö kitarriduos Jorma Puusaagiga (al. 1998) ja Tallinna Kitarrikvartetiga. Solistina, kitarriduoga ja kvartetiga on ta Eesti Raadios salvestanud hulganisti eesti kaasaegset kitarrimuusikat, samuti muud kitarrimuusikat. www.kristokao.com

Noor helilooja Piret Pajusaar (20) õpib kolmandat aastat kompositsiooni erialal Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Tema õpetajad on olnud Kristo Matson ja Tatjana Kozlova. Alustas 6-aastaselt viiuliõpingutega TMKK ettevalmistusklassis ning jätkas Nõmme Muusikakoolis. 2011. aastal saavutas Piret auhinnalise koha klaveripalade konkursil "Lustlik klaver" ning 2012 osales rahvusvahelisel noorte heliloojate konkursil "ESTA Young Composer 2012", kus tema teos pääses finaali.

"Päike pärast tormi" kitarrile, klarnetile ja sopranile valmis 2013. aasta veebruaris. Teose idee on kujutada muusikas negatiivse emotsiooni möödumist ja asendumist helgema, õnnelikumaga. Pala esimeses pooles kõlavad häirivad, hingekriipivad dissonantsid, mille hiljem tõrjub välja heakõlaline, rahustav harmoonia. Teose lõpus meenutab soolokitarr veel möödunud pinget, mis lõplikult ei unune, kuid on eespool leidnud lahenduse ega mõju enam nii jõuliselt kui varem. - Piret Pajusaar

8. L 20.4.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Mari-Katrina Suss (viiul), Diana Liiv (klaver)

Kavas Beethoven, Brahms, Schnittke

Beethovenist mõeldes meenub esmajoones kuulus pilt temast – juuksed segamini, huuled kokku pigistatud hõõguv pilk silmis. Selle revolutsionääri loomingus on aga ka palju helgeid ja päikeselisi teoseid. Üks nendest on kindlasti "Kevadsonaat" viiulile ja klaverile, mis oma pealkirja õigustades on oma meeleolult rõõmus ja heatujuline. Dramaatilisemad ja teravamad lõigud tunduvad siin olevat vaid selleks, et rõhutada ülejäänud muusika valgusküllasust – nii nagu kevadel ikka jõed üles paisuvad ja tärkavad taimed oma kasvamiskires on valmis kasvõi läbi kivi tungima.

Johannes Brahms kirjutas oma teise viiulisonaadi 1886. aasta suvel Šveitsis Thunis. See on tema viiulisonaatide seast lühim ja seda peetakse kõige lüürilisemaks. Andes teosele pealkirjaks "Sonaat klaverile ja viiulile", rõhutab Brahms klaveripartii olulisust selles loos. Sonaadi algus meenutab laulu "Morgenlich leuchtend im rosigen Schein" Richard Wagneri ooperist Nürnbergi meisterlauljad. Kuigi nad olid muusikalised rivaalid, oli Brahms Wagneri muusika suur austaja. Kas see tsitaat oli tahtlik, on siiski spekulatsioon. Siiski nimetatakse sonaati vahest ka "Meistersingerite sonaadiks", loomispaiga järgi ka "Thuni sonaadiks".

Alfred Schnittke oli saksa-juudi päritolu vene helilooja. Tema varases loomingus on tunda tugevat Šostakovitši mõju. Seejärel katsetas ta aleatoorika ja serialismiga. 1968. aastal kirjutatud 2. viiulikontsert märgib uue helistiili, nn polüstilismi algust Schnittke loomingus. Schnittke õpetas 1961–1972 Moskva Konservatooriumis, kuid sattus siis nõukogude võimu tagakiusamise alla. Tema 1. sümfoonia keelati ära ja tal ei lubatud alates 1980. aastast välismaale reisida. 1990. aastal kolis ta perega Hamburgi. Tema tervis oli siis juba väga halb. Elu lõpuaastatel oli ta peaaegu täiesti halvatud, kuid jätkas kirjutamist. Schnittke Concerto grosso nr 1. esiettekanne toimus Tallinnas TPI aulas 1977. aastal. Samal kontserdil toimus ka Arvo Pärdi Tabula Rasa esiettekanne, milles Schnittke mängis klaveripartiid. Süit vanas stiilis on kirjutatud barokkmuusika vaimus. Sama muusikalist materjali on helilooja kasutanud ka oma muusikas komöödiafilmile „Hambaarsti seiklused“.

Mari-Katrina Suss (1984) alustas viiuliõpinguid Nõmme Muusikakoolis (õp.Leia Eespere) ja jätkas neid Tallinna Muusikakeskkoolis (õp.Tiiu Peäske,hiljem prof. Mari Tampere-Bezrodny). 2007. aastal lõpetas ta cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe ning 2010. aastal ka cum laude magistriõppe prof. Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassis. Käesoleval hetkel jätkab ta õpinguid EMTA doktoriõppes kammermuusika erialal. Ta on osalenud mitmete Eestis tegutsevate orkestrite töös (Pärnu Linnaorkester, Tallinna Kammerorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkster – ka kontsertmeistrina) ning esinenud solisti ja kammermuusikuna nii Eestis kui välismaal. Aastast 2005 töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. 2007/2008 hooajal töötas ta ka Rahvusooper „Estonia" sümfooniaorkestri kolmanda kontsertmeistrina. Ta on Prezioso kvarteti liige aastast 2006.

Pianist Diana Liiv on lõpetanud EMTA magistrantuuri prof. Peep Lassmanni klaveriklassis ja cum laude prof. Marje Lohuaru kammeransambliklassis. Lisaks on ta täiendanud ennast ka professorite Victor Rosenbaumi (USA), Hui-Ying Tawastsjerna (Soome) ja Konstantin Bogino (Venemaa/Prantsusmaa/Itaalia) juures. Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Hollandis, Itaalias, Iisraelis ja USA-s. Ta on esinenud orkestrisolistina Tallinna Kammerorkestri, Tartu Kammerorkestri, Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga Leedus. Ta on Eesti noorte pianistide konkursi laureaat ja kahekordne laureaat (nii soolo- kui ka kammeransambli kategoorias) rahvusvahelisel pianistide konkursil "Music without limits" Leedus (2010). Kuhmo kammermuusika festivali kursustel Soomes on ta saavutanud nii parima solisti stipendiumi (2008) kui ka parima ansambli auhinna (2009). Diana Liiv on salvestanud koostöös Klassikaraadioga kaks CD-plaati Tšaikovski muusikaga. Ta on Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht ning esineb regulaarselt nii Eestis kui välismaal solisti ja kammermuusikuna, tehes koostööd paljude silmapaistvate interpreetidega.

9. L 27.4.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Indrek Palu (viiul, elektroonika), Priit Lehto (hääl), Leonora Palu (flöödid)

Kavas improvisatsioonid

Kontserdil esitatavad vabaimprovisatsioonilised teosed sünnivad kohapeal esinejate muusikalistest kogemustest. Tervik tekib tänu julgusele, erksale mõtlemisele ja üksteise ideedele reageerimisele. Improviseerimine eeldab musitseerimisele lähenemisel äärmiselt isiklikku suhet ja ausust. Huvitav improvisatsioon sünnib tänu heale pillivaldamisele ja loomingulisusele. Spontaanset improvisatsioonilist muusikat võib küll lindistada, kuid kontserdil taasesitada on seda praktiliselt võimatu. Kuid see polegi improvisatsiooni eesmärk. On oluline, et siin ja praegu sünniks võimalikult terviklik heliteos, mis on sõna otseses mõttes kordumatu.

Indrek Palu on õppinud jazz-viiulit Viljandi Kultuuriakadeemias, tegeleb heliloomingu ja elektriviiuli võimaluste uurimisega ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingut. Hiljuti osales ta Anto Petti juhitud improviseerivatest muusikutest koosneva 22. sajandi orkestri töös, mis päädis kontserdiga festivalil NYYD.

Laulja Priit Lehto on teinud koostööd paljude eesti ja välismaa tuntud improviseerijatega nagu Anto Pett, Taavi Kerikmäe, Rivo Laasi, Anne-Liis Poll jpt. Käesoleval ajal omandab ta vabaimprovisatsiooni erialal ka magistrikraadi Eesti muusika ja teatri akadeemias ning tegeleb ka hääle ning elektroonika ühendamise võimaluste arendamisega. Õpingud samas kõrgkoolis on ta kokku viinud viiuldaja-helilooja Indrek Paluga, kellega on koos esinetud mitmetes projektides. Priit Lehto on ka improga tegeleva Rahvusmeeskoori lauljatest koosneva vokaalansambli "Improloo" algataja.

Leonora Palu ja Priit Lehto on osalenud 2000ndate alguses improvisatsioonilise muusika ansamblis ProImpro, mis ühendab muusikuid ja tantsijaid. Ansambli liikmetena on nad andnud rohkelt kontserte nii Eestis kui ka välismaal. Flötist Leonora Palu on võitnud 2002. aastal preemia Leipzigi vabaimprovisatsiooni konkursil. Ta õpetab ka noortele muusikaõppuritele improvisatsiooni Pärnu Muusikakoolis.

10. L 4.5.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Uue muusika kvartett

Kersti Ala-Murr (sopran), Lilian Jõesaar (klavessiin), Tõnu Jõesaar (tšello), Jaak Lutsoja (akordion)

Kavas klassikat Oleg Pissarenko seades

Uue Muusika Kvarteti liikmete koostöö algas 2008. aastal, kui koostöös Eesti Kontserdiga esitati kava “Solveigi laul”. Aasta hiljem lisandus ansamblile klavessiin. Lisaks üksikkontsertidele on ansambel esinenud sarjas Ooper Raekojas ning osalenud Tallinna Talvefestivalil ja Rapla Kirikumuusikafestivalil. Ansambli repertuaari ja musitseerimist iseloomustavad uudsed kõlavärvid, erinevate stiilide sulandamine ja improvisatsioonilisus. Nii mõnelegi vanale tuntud palale on antud uus ja natuke teistsugune elu. Aastal 2010 valmis ansamblil Eesti Raadios salvestatud muusikast plaat "Vaikimine oleks vale...". Muusikateadlane Ene Pilliroog hindas plaati kõrgelt, kirjutades et "Oleg Pissarenko ja Jaak Lutsoja arranžeeringud on stiilsed, põhjamaiselt karged, peenekoeliselt viimistletud ning sügava, kohati lausa valus-kriipiva ja isiklikult kõnetava väljendusega. Just arranžeeringud loovad sellele "kirjule" kavale ühtse muusikalise aluse, mis võiks olla otsekui ajatu tulemine-olemine-minemine."

Sopran Kersti Ala-Murr on viimased 16 aastat elanud ja töötanud Norras. 2010 lôpetas ta sealses Stavangeri Ülikoolis Postgraduate Diploma programmi ning 2009. aastal sai ta samas magistrikraadi professor Elizabeth Norberg-Schulzi klassis. Samas koolis ôppis ta ka džässimprovisatsiooni ning pedagoogikat. Lisaks soolokontsertidele Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Ameerikas ja Kanadas on lauljatar osalenud Rahvusooperi Estonia, EMTA ooperistuudio ning Karlsruhe Ooperikõrgkooli etendustes. Dirigent Per Kristian Skalstadi taktikepi all laulis ta Norras Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "La clemenza di Tito" Vitellia osa. Håkon Austbø juhatusel on ta esitanud Arnuld Schönbergi monodraama "Pierrot lunaire". Ta on esinenud Nordfjordi Ooperiorkestri, Pärnu Linnaorkestri, UiS'i ning Stavangeri Sümfooniaorkestri solistina. Samuti on teda kutsutud soleerima mitmetele norra festivalidele, näiteks Arvo Pärdi muusikafestival, “Hommage a Olivier Messiaen”, “Ny Musikk” Norras. Ta on olnud mitmete uudisteosete esiettekandja. Kersti Ala-Murr on olnud poolfinalist Rahvusvahelisel Ooperilauljate konkursil Rietis, "Iris Adami Corradetti" konkursil Paduas, Itaalias ning Vox Artise konkursil Rumeenias. 2005. aastal pälvis ta auhinnalise koha Hendrik Krummi nimelisel konkursil Eestis. 2008. aastal oli ta Stavangeri Ülikooli solistide konkursi võitjate hulgas. Tema märkimisväärsemate preemiate hulka kuuluvad ka Stavangeri Ülikooli kunstnikupreemia värvikate ja huvitavate interpreteeringute eest ning Fredrikstadi valla kultuuripreemia. Aastatel 2007 ja 2009 oli ta Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat. Tihedas koostöös akordionist Jaak Lutsojaga valmis tal aastal 2010 CD "Vaikimine oleks vale...".

Lilian Jõesaar on lôpetanud 1989 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (EMTA) Lilian Semperi klaveriklassis. Alates 1988 aastast töötab ta kontsertmeistrina Tallinna Ülikoolis ja aastast 2003 Rapla Muusikakoolis. Ta on mänginud vanamuusikaansamblis Rondellus (rataslüürat, portatiivorelit ja kastanjette). Klavessinistina osaleb ta ansambli Baltic Baroque ja teiste kammeransamblite töös.

Tõnu Jõesaar on õppinud tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ja Eesti Muusikaakadeemias Toomas Velmeti tšelloklassis. Ta on täiendanud ennast rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ja Hollandis. Tõnu Jõesaar on olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister, mänginud Tallinna Keelpillikvartetis ja kuulub keelpillikvartetti Noobel Nelik. Lisaks mängib ta ansamblites Tallinn Baroque, Tallinn Sinfonietta, Corelli Consort, Rondellus ja Baltic Baroque. Continuo-mängijana on Jõesaar osalenud Soome vanamuusikaorkestrite 6-korruse orkester ja Opus X töös. Ka tegi ta kaasa Läti Rahvusooperis lavastatud Händeli ooperis "Alcina", mille etendused toimusid ka Hispaanias ja Hongkongis.

Jaak Lutsoja on õppinud akordionit Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi muusikaklassis ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Alates 1997. aastast tegutseb ta vabakutselise muusikuna. 2001. aastast on ta ansambli Karavan liige. Osalenud muusikafestivalidel Jazzkaar ja konkurssidel, sealhulgas koos Erkki Otsmaniga Pariisis Edith Piafi nimelisel konkursil aastal 2005. 2005. aasta sügisest töötab ta Saue Muusikakooli akordioniõpetajana. 2007 valmis tal Eesti Kontserdi tellimusel koos Ursula Chillaud', Anto Peti ja Tõnu Jõesaarega soolokava "Teine pööre", mis koosnes kaasaegsest klassikalisest muusikat. Aastast 2010 töötab ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pop-džässosakonna akordioniõpetajana ning 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rütmimuusika ja akordionieriala õppejõud. Ta on esinenud nii solisti kui ka ansamblistina mitmes koosseisus duost orkestrini. Lisaks paljudele Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal. Interpreedina viljeleb ta väga laia repertuaari pop-džässist kuni klassikalise ja kaasaegse klassikalise muusikani. 2010. aasta detsembris valmis tal oma muusikaga sooloplaat "Contrarian Grooving", mis valiti 2011. aasta septembris Euroopa džässraadio nädala plaadiks.

11. L 11.5.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver)

Kavas Ravel, Saariaho, Veeroos (esiettekanne)

Kontserdil esitab sopran Kai Kallastu hõrku vokaalmuusikat Robert Schumanni, Maurice Raveli ja Jean Sibeliuse sulest. Maailma esiettekandele tuleb eesti helilooja Age Veeroosi teos Ei ole ulmi Ilmar Laabani tekstile. Klaveril Andrus Kallastu.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. (http://www.kallastu.ee)

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (http://www.kallastu.ee)

12. L 18.5.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Ansambel Una Corda. Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin)

Kavas Eller, Kangro, Kõrvits, Tally, Viira, improvisatsioonid

Ansambel Una Corda kontserdikavas ettekandele tulevaid heliteoseid iseloomustavateks märksõnadeks võiks olla vaba kulgemine, improvisatsioon ja sisemine motoorika. Valmis kompositsioonide vahele pakub ansambel vabaimprovisatsioone, mis on inspireeritud kontserdil kõlavate teoste vahetust kogemisest.

Una Corda on ainulaadse koosseisuga ansambel, kuhu kuuluvad kolm paljukeelset pilli: harf, kannel ja klavessiin. Vaatamata instrumentide erinevale ajaloolisele taustale ja iseloomulikele tämbritele ühendab neid heli tekitamine näppimise teel ja kammerlik kõla. Ansambli repertuaaris on lisaks eesti muusikale esindatud maailma muusika klassika kullafondi kuuluvad teosed ansambli enda seades.

http://unacorda.net/

Klavessinist Ene Nael jagab oma tegemisi nii interpreediks olemise kui ka Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli noorte klavessinistide õpetamise vahel. Kõrvuti vanamuusikaga esitab Ene sageli ka nüüdismuusikat, olles mitme eesti helilooja klavessiiniteose esmaettekandjaks. Peale selle osaleb aktiivselt Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti töös, korraldades muu hulgas aastast 2000 ajalooliste klahvpillide ja orkestrimuusika suvelaagrit.

Kandlemängija Kristi Mühling on innukas nüüdismuusika interpreet ja paljude kandlele loodud uudisteoste esmaesitaja. Kammermuusiku ja solistina on ta pühendunud eesti kromaatilise kandle kui mitmekülgse kunstmuusikapilli tutvustamisele ja ka õpetamisele (G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias). Peale Una Corda on Kristi 2002. aastast tegev ka unikaalse koosseisuga ansamblis Resonabilis (metsosopran, flööt, kannel, tšello).

Kannel on iidne eesti keelpill, mille lähisugulasi võib kohata meie naaberrahvaste juures (kantele Soomes, kokle Lätis, kankles Leedus ja gusli Venemaal). 20.saj. keskel arendas pillimeister Väino Maala diatoonilisest rahvapillist välja kromaatilise kandle, mida kasutatakse lisaks rahvamuusikale ka klassikalises- ja nüüdismuusikas.

Harfimängija Liis Viira on üks kahe käe sõrmedel üles loetavatest harfimängijatest Eestis. Andeka ja hinnatud interpreedi ja heliloojana osaleb Liis mitmesugustes improvisatsioonilise muusika projektides ning kuulub aastast 2007 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koosseisu.

13. L 25.5.2013 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirik

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko Martin (klaver)

Kavas Mendelssohn, Tüür, Tšaikovski

Kontserdil saab nautida lisaks Pjotr Tšaikovski unustamatutele meloodiaid ka virtuoospalade tulevärki.

Sigrid Kuulmann-Martin on üks karismaatilisemaid Eesti viiuldajaid. Teda on kirjeldatud kui ainulaadse temperamendi ja köitva musikaalsusega erakordselt andekat viiuldajat (prof. Yfrah Neaman). Ta on võitnud mitmeid rahvusvahelisi viiulikonkursse ning saanud mitmeid auhindu Eesti muusika interpreteerimise eest. Eesti esiettekannetest on Sigrid esitanud Lutoslawski “Partita”, Berio “Sequenza VIII”, Virkhaus “Viiulikontsert nr 2” ja ka Bizet-Waxmani “Carmeni fantasia”. Solistina on ta mänginud koos mitmete tuntud dirigentidega, näiteks Neeme Järvi, Andrei Tshistiakov, Gregory Rose, Nicholas Smith, Andres Mustonen ja teised. Sigrid Kuulmanni esitusi on üle kantud nii Eesti Raadio kui ka Eesti Televisiooni poolt, seal hulgas ka Sibeliuse viiulikontserdi salvestus koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Sigrid Kuulmannil on valminud ka kaks CD-plaati – eismene neist Eduard Tubina viiulimuusikaga (ERP 2009) ja teine J. S. Bachi, N. Paganini ja E. Ysaye sooloviiuli teostega (ERP 2010).

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Aare Tammesalu õppis tššellomängu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 1987. aastal võitis ta laureaaditiitli Eesti Keelpillimängijate Konkursil. Tammesalu esineb pidevalt kontserdisarjades ja festivalidel nii kodu- kui välismaal. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ning Eesti Rahvusmeeskoori ees. Lisaks arvukatele esinemistele Eestis on ta mänginud paljudes Euroopa maades, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Iraanis. Tammesalu on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige. Aare Tammesalu musitseerimine kõlab mitmetel heliplaatidel ja ta salvestab järjekindlalt muusikat Eesti Rahvusringhäälingule. 2010. aastal andis Aare Tammesalu koos organist Andres Uiboga välja CD *Violoncello und Orgel*. Alates 1995. aastast toimub Tammesalu kunstilisel juhtimisel Mustjala Festival Saaremaal. Ta on Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali stipendiaat ning 2012 Eesti Kultuurkapitali Muusikapreemia ja 2012 Hendrik Krummi muusikapreemia laureaat.

Marko Martin on Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat (2000) ning Gina Bachaueri nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi auhinnavõitja (1998). Tema pianismi iseloomustab energia ja lüürilisuse köitev harmoonia, eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingus. Samuti on ta tunnustatud 20. sajandi muusika interpreet. Martin on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Peep Lassmanni käe all ja Guildhall School of Music and DramaŽs, kus tema õpetajaks oli Joan Havill. Ta on osalenud mitmetes meistriklassides, sealhulgas Leon Fleisher, Dmitri Baškirov, Murray Perahia, Paul Badura-Skoda. Marko Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal. Marko Martinil on ilmunud ka kaks heliplaati Schuberti ja Liszti loominguga 1998. aastal plaadifirmale Abbas Records ja 2002. aastal Arktosele. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias