Ajakava

Teated

Ajalugu

Suveaaria

Pärnu Vanalinna õu

Musica Sacra

Artistid

Pärnu Ooperistuudio oooo oooo oooo oooo

Toetajad

Kontakt

Reklaampind

 

 

> Eesti

> English oooo       

> Suomi

 

 

 

Esileht > Artistid >

 

 

 

 

 

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister, Irina Gavrilovici jt. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. (www.kallastu.ee)

 

Sopran Ulla Paakkunainen õppis laulmist Sibeliuse Akadeemias. Tema õpetajateks on olnud Essi Heinonen, Taimi Airola, Liisa Linko-Malmio, Jaakko Ryhänen ja Elizabeth Norberg-Schulz. Tema ooperirollide hulka kuuluvad Zerlina Mozarti ooperis Don Giovanni, Despina Mozarti ooperis Così fan tutte ja Valencienne Lehári operetis Lõbus lesk jne. Tema reperuaar hõlmab nii vanamuusikat, klassikalist kammermuusikat kui ka soolosid orkestriga. (www.ullapaakkunainen.com)


Metsosopran Annaliisa Pillak õppis laulmist Sibeliuse Akadeemias ja Milaanos Verdi konservatooriumis. Tema õpetajateks on olnud Ludmilla Dombrovska-Keis, Annika Ollinkari, Sonja Turchetta, Stelia Dozi ja Renate Behle. Esinenud ooperiartisti (näiteks Sextus Mozarti ooperis Tituse halastus, Tuhkatriinu Rossini ooperis Tuhkatriinu, II Diplomaat Tüüri ooperis Wallenberg, Maddalena Verdi ooperis Rigoletto), kammermuusiku ja orkestrikontsertide solistina. Ta on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008 ja 2010. Aastal 2010 pälvis ta rahvusvahelise Richard Wagneri stipendiumi. (annaliisapillak.com)

 

Metsosopran Solgerd Isalv õppis laulmist Göteborgi Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema õpetajateks on olnud Marianne Schell, Helena Döse, Håkan Hagenård, Matti Hirvonen, Marianne Häggander, Anna Larsson, Neil Mackie, Thomas Quasthoff ja Birgitta Svendén. Esinenud nii ooperisolisti (Dorabella Mozarti ooperis “Cosi fan tutte”, Mecedes Bizet ooperis “Carmen, Olga Tšaikovski ooperis “Jevgeni Onegin” jt), kammermuusikuna kui ka orkestrisolistina. Ta on varase muusika ansambli EGG (Berlin) solist. (solgerd.com)

 

Metsosopran Margarita Swarczewska õppis koorijuhtimist Eesti Muusikaakadeemias ja laulmist Tartini konservatooriumis Triestes. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Mati Palm ja Rita Susovsky. Esinenud ooperiartisti (Lorenzo monoooper Signorini’s L’Attesa, Neljas Paaž Wagneri ooperis Tannhäuser), kammermuusiku ja orkestrite solistina. Lisaks lauljatööle tegutseb Itaalias koorijuhina.

 

Tenor Petri Vesa õppis laulmist Jyväskyläs ja Weimaris. Tema õpingud jätkuvad Sibeliuse Akadeemia rahvusvahelises ooperikoolitusprogrammis. Tema õpetajateks on olnud Turkka Manninen, Lani Poulson, Seppo Ruohonen ja Anssi Hirvonen. Lisaks esinemisele ooperilauljana (tema rollide hulka kuuluvad näiteks Tamino Mozarti ooperis Võluflööt ning Frederic Sullivani ooperis Penzanze piraadid) on ta aktiivne kammermuusik ja orkestrikontsertide solist.

 

Bass Kristjan Mõisnik õppis laulmist Sibeliuse Akadeemias ja Kölni Muusikakõrgkoolis. Tema õpetajateks on olnud Anssi Hirvonen, Erkki Rajamäki ja Hans Sotin. Aastatel 2004-2007 oli ta Breemeni ooperi solist. Esitanud Komtuuri ja Leporello rolli Mozarti ooperis Don Giovanni, Sarastro rolli Mozarti ooperis Võluflööt, Sparafucile rolli Verdi ooperis Rigoletto, Kuningas Marke rolli Wagneri ooperis Tristan ja Isolde, Ramfise rolli Verdi ooperis Aida jne. Tegutseb ka kammermuusiku ja kontsertlauljana.

 

Lavastaja Sven Kivisildnik, kirjanikunimega (:)kivisildnik, on tänase Eesti üks vastuolulisemaid loovisikuid. Tema tekstides on tihti tunnetatav konflikt nii välise maailma kui ka iseendaga. Tema varase loomingu üheks radikaalsemaks näiteks võib pidada poeemi “Eesti Nõukogude Kirjanike Liit - 1981. aasta seisuga, olulist” aastast 1990, mis kutsus esile isegi kohtuasja. Ooperilavastajana on ta eelkõige kriitik, kes juhib tähelepanu ooperi kui žanri marginaliseerumisele tänapäeva ühiskonnas. Tegutseb ka kirjastuse Jumalikud Ilmutused loomingulise juhina.

 

Kunstnik Margus Tiitsmaa (Sorge) on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli joonistamise ja kunstiõpetuse ning Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide erialal. Alates aastast 1983. osalenud rohketel isik- ja ühisnäitusel ning astunud tegevuskunstnikuna üles enam kui kahesajal kunstiüritusel Eestis ja välismaal. Õpetanud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas maalimist ja tegevuskunsti, Academia Non Gratas perfoomensit, maalimist ja metallikeevitamist ning töötanud Eesti Kunstiakadeemia kolledži Academia Grata tegevuskunstide teaduskonna dotsendina.

 

Klavessinist ja organist Marju Riisikamp õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal ning täiendas ennast oreli ja klavessiini alal Leedus, Venemaal, Hollandis, Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias. Tema õpetajateks on olnud Virve Lippus, Hugo Lepnurm, Taivo Niitvägi, Christopher Stembridge, Luigi Ferdinando Tagliavini, Pieter van Dijk, Marieke Spaans ja Edoardo Bellotti. Ta on osalenud paljude eesti vanamuusikaansamblite töös, esitanud continuopartiid Riia ooperis Händeli Alcina etendustel. Arvukad esinemised nii solisti kui ka ansamblistina on teda viinud Soome, Rootsi, Venemaale, Leetu, Lätti, Saksamaale ja Itaaliasse. Andnud välja kaks CD-d: Espressione ja Renaissance organ music from England and Italy. Ta on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.

 

Pärnu Ooperi orkestri kontsertmeister, viiuldaja Valeria Rjumina õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema õpetajateks on olnud Alexandr Ficher, Mari Tampere-Bezrodny, Sigrid Kuulmann ja Ruta Lipinaitite. Mänginud Eesti Riiklikus Sümfooniorkestris, Tallinn Sinfoniettas ja Narva Linnaorkestris. Hooajal 2011-2012 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri kontsertmeister. Pärnu Ooperi orkestri koosseisus tegutsenud alates aastast 2011.

 

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (www.kallastu.ee)

 

Segakoor Endla on üks vanemaid segakoore Eestis. Pärnus 1878. aastal loodud koor on olnud ajaloolise Endla seltsi järjepidevuse kandjaks ka keerulistel aegadel. Hetkel laulab kooris 34 erinevatel aladel töötavat pärnakat. Koori dirigendiks on Karin Veissmann. Koori traditsioonideks on esinemised Pärnu esindusüritustel, jõulu- ja suvekontserdid, meelelahutuslik-sportlikud väljasõidud Eestimaa erinevatesse paikadesse, ühisprojektid teiste Pärnu kooridega, osalemine Pärnu koorifestivalidel ja erinevatel laulupidudel. (www.endlakoor.ee)


Karin Veissmann on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Silvia Melliku ja Tallinna Konservatooriumi Ants Üleoja koorijuhtimise klassi. Segakoor Endla kõrval juhatab ta Pärnu Kunstide Maja lastekoori Pöial-Liisi ning töötab Pärnu Muusikakooli direktori ja solfedžo- ning harmooniaõpetajana. Alates aastast 1989 laulab ta ansamblis Linnamuusikud. 2008. aastal pälvis ta loomingulise tegevuse eest Pärnu linna muusika aastapreemia ning 2007. aastal Pärnumaa särainimese aunimetuse. Alates 2005. aastast on ta olnud Pärnumaa laulupidude üldjuht.

 

Pärnu Ooperi orkester esines esimest korda 1993. aastal, kui Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis kanti dirigent Rolf Gupta juhatusel kontsertettekandena ette Wolfgang Amadeus Mozarti ooper Figaro pulm. 1994. aastal toimunud sama ooperi lavastust Endla teatris (lavastaja Elmo Nüganen) võib pidada ka esimeseks faktiliseks Pärnu Linnaorkestri esinemiseks. Tänase koosseisu kontsertmeistriteks on viiuldajad Leena Laas ja Valeria Rjumina. Pärnu Ooperi orkestri dirigent on Andrus Kallastu.

 

 

 

oooo

 

5. jaanuaril 1993 asutatud Pärnu Ooper on eriilmeliste produktsioonidega pakkunud kvaliteetset musitseerimist ja intrigeerivaid teatrilahendusi.
Lisaks ooperiajaloo standardrepertuaarile võib Pärnu Ooperi etenduste hulgas leida müsteeriumilaadseid kiriklikke kompositsioone, nüüdisooperit, perfoomenseid, multimeediumietendusi, dramatiseeritud kontserte ja eksperimentaalset muusikateatrit.
Pärnu Ooperi tuuma moodustab heliloojatest, interpreetidest, kirjanikest, visuaalkunstnikest, näitlejatest ja teistest loovisikutest koosnev rahvusvaheline Repoo Ensemble, mille eesmärgiks on originaalse repoo-ooperi kontseptsiooni realiseerimine.
Pärnu Ooperi kunstiline juht on helilooja ja dirigent Andrus Kallastu
.